15.08.2022
Alvis Hermanis. LETA
On tähele pandud, et venemaameelsed putinistid, kolides Baltimaadest armastatud kodumaale (mida juhtub ülimalt harva), äkki avastavad, et nad on seal „liiga euroopalikud“.
Aga põhimõte kehtib ka vastupidises suunas: Venemaalt Eestisse pagenud „Putini režiimi vastu võitlejad“ osutuvad meie oludes tavalisteks suurvene šovinistideks.
Alles näitas ennast oma eheduses Andrei Kuzitškin, kes avaldas Postimehes loo, milles ilustas Putini ja Venemaa fašistlikku olemust ja võitles Venemaa kodanike ürgse õiguse eest saada viisasid ja puhata Euroopas ajal, kui Venemaa teostab Ukrainas genotsiidi, hävitab inimesi ja nende elu. Peesitades Eestis, arvab Kuzitškin, et ei tema ega teised venemaalased selle eest üldse ei vastuta.
Täna aga avaldas seesama Postimees loo „LJUBOV SOBOL: viisakeeld kõikidele venelastele on vale valik“. Siin saab olla ainult üks valik: mingu Venemaale ja tehku seal õigeid valikuid. Mingu Venemaale, seal oodatakse kärsitult.
Mis mõttes “нельзя”? Mis mõttes “вале валик”? Kellega te siin käskivas toonis räägite? Kes te olete, et dikteerida Eestile, mida tohib ja mida ei tohi? Eesti rahvale pole mitte mingit tolku selliste poliitemigrantide võõrustamisest. Pole mingeid märke sellest, et seesama Sobol üritaks siin kuidagigi oma vene kaaskodanikke valgustada ja tsiviliseerida. Ei, ta juba osutab hoopis eurooplastele, mida nad valesti teevad ja kuidas eestlased peaksid käituma.
See, et ta on Aleksei Navalnõi „kaastöötaja“, ei ole mitte mingi kvaliteedimärk. Me ju ei tea kõike täpselt – miks Navalnõi istub kinni ja Sobol on siin. See on ikka väga suur vedamine, ja kas just vedamine?
See, mida tehakse Navalnõiga, on jälestusväärne, aga siiski mitte rohkem, kui Butšas tehtu. Ja vaevalt et Navalnõi ise ukrainlaste Krimmi tagasi annaks.
„Sissesõidukeeld kõikidele venelastele ei aita peatada sõda ega Putini režiimi, vaid on vesi Putini propagandaveskile,“ kirjutab „Vene opositsioonipoliitik, jurist Ljubov Sobol“.
Vesi „Putini propagandaveskile“ on sellisel juhul ka see, et Eesti ja teised riigid abistavad Ukrainat, sest see „veski“ jahvatab absoluutselt kõik katsed kutsuda terroririik korrale ühesuguseks mürgiseks propagandapulbriks. Ka punamonumentide eemaldamine on vesi Putini propagandaveskile. Ka Ukrainale tuletõrjemasinate saatmine inimeste päästmiseks, sest Putini propaganda alati saab väita, et seal püttides on biorelv. Ka haavatud „fašistide“ ravimine. Ka ukraina põgenike vastuvõtmine on „vesi Putini veskile“. Kindlasti on vene sopatelekanalite väljalülitamine ja eestikeelsele haridusele üleminek vesi kaabaka veskile. Ka tänane Soboli mentorlik artikkel on paar ämbritäit vett sinnasamasse.
Miks peaks meid morjendama, et Eestisse jääb tulemata viisat saamata veel mõni soobel. Venemaalased vastutavad Putini sõja eest täiega, nagu kogu saksa rahvas vastutab juba 70 aastat tolle sõja eest. Iga jumala päev loed, kuuled ja näed Saksamaa materdamist. Juutide jaoks on süüdlased mitte ainult sakslased, vaid ka kogu ülejäänud rahvad, kes üritasid tollal ennast kaitsta.
Venelastel see tee alles algab. Algab väga leebelt – kõigest mõnulemisviisade äravõtmisega. Valmistuge veel vähemalt 70 aastat elama põlguses ja ärge vinguge.
Ja meie peavoolumeedia teeb kindlasti vea, kui vahetab välja kohalike elanike arvamused imporditud arvamustega, kui ka ETV+, mida juhib Putini alam ja mille esindusnägu on PBK endine esindusnägu, kutsub saatejuhtideks Venemaa ajakirjanikke, võtab üle sealseid formaate saatenimedeni välja ning ostab sisse Venemaa hiilgust kehtestavaid seriaale.
Lätis on asi läinud juba nii hulluks, et tuntud režissöör Alvis Hermanis astus ajalehele „Novaja Gazeta. Jevropa“ antud intervjuus välja vene emigrantajakirjanike tegevuse karmi kriitikaga ja arvas, et Lätti kolinud vene liberaalne telekanal Doždj võiks naasta Venemaale, sest ta teeb Venemaa propagandat. „Nendel on ikka liiga palju ühist Putini propagandistidega,“ ütles Uue Riia Teatri kunstiline juht.
Hermanis kommenteeris kanali Doždj viimast saadet (intervjuu Riia linnapeaga) nii: „See pole enam mitte ajakirjandus, vaid jõhker poliitiline manipuleerimine, mis pole absoluutselt Läti huvides… Jääb mulje, et eesmärk on lõhkuda meie riiki seestpoolt… Võimalik, et nad ei adu seda ise ja tegemist on ikka ja jälle tollesama vana vene šovinismiga“.
Hermanis soovitas Läti võimudele tühistada Lätti kolinud Venemaa ajakirjanike elamis- ja tööload.
Kanali Doždj korrespondent hakkas üles kergitama punamonumentide teemat ja ässitama üles inimesi. Režissöör ütles, et see oli ilmselge paadi kõigutamine inimeste poolt, kes tulid siia, kes ei tea Läti elust suurt midagi ja keda ei huvitagi Läti seisukoht. Doždj kaotas Lätis kolossaalse auditooriumi usalduse ja näiteks Hermanis ise keeldus nende saatesse tulemast. „Nendel on siiski liiga palju ühist putinlike ajakirjanikega – sanktsioonide, viisade, okupatsioonisümbolite küsimuses. Väga paljud positsioonid langevad kokku. Nii et ma ei saagi nendega rääkida;“ ütles Alvis Hermanis.
Ja ta küsib: „Kogu meie ühiskond tahaks teada vastust küsimusele – kust tuleb kogu vene emigratsioonimeedia rahastus? Loodan, et meie julgeolekuteenistused toovad sellesse selguse“.
Ja nagu vastaks Sobolile: „Selle sõja taustal, Butša taustal venitada nädal aega viisade keelamisega – see on, vabandust, moraalne degradeerumine. See lihtsalt ei mahu inimestele kolusse. Kuidas võib rünnata, tappa, vägistada – ja pärast solvuda, et neid ei lasta turistidena Euroopasse?… Kuidas see võimalik on, et siia kolivad ajakirjanikud ja nad juba kuu aja pärast hakkavad sobrama meie päevakorras, arutama ajakirjanduslikult meie siseasju? Esiteks pole see teie asi. Te pole kodanikud, te ei ole siinsed elanikud, ja see absoluutselt ei puutu teisse. Teil pole lihtsalt sellist õigust“. Ja minimaalsetki keeleoskust.
Läti režissöör märgib, et nad pole isegi külalised mitte, nad on varjupaiga saanud, ja selline nende käitumine on kõlvatu. „Nagu oleksid tulnud mingid revidendid pealinnast. Riputage see oma impeeriumlik sündroom naela peale ühes teatud kohas.“
Nii et Kuzitškinid, Sobolid jne – see pole siin teie riik ja minge te koos tolle vene sõjalaevaga.
Ivan Makarov