04.10.2024
Eestisse on rännanud sada tuhat ukrainlast, aga siin aetakse taga pisut enam kui tuhandelist piirarvu. Pilt on illustratiivne.
Venestamisvalitsus algatas sisserände piirarvu kahe- või kolmekordistamise ning ettevõtjad laulavad sellele ideele halleluujat, aga reaalsed arvud panevad kukalt kratsima.
BNS kirjutab: “Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul võiks välistööjõu kvoodi tõsta praeguselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendini rahvastikust.
“Kui meil täna on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus võiks seda kvooti kahekordistada. Ehk siis 1300 asemel 2600 inimese juurde,” ütles Keldo. Kui majanduskasv on rohkem kui 2 protsenti ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järgi kasvab, võiks ministri vaates kvooti veelgi tõsta, 0,3 protsendi ehk 3900 inimeseni.”
Jutt käib 2600 inimesest, hullemal juhul 3900 võõrast, aga ukrainlasi on Eestis ka ametlike andmete järgi umbes sada tuhat. Muidugi võib siin vaielda nii võõrtööjõu kvoodi definitsiooni kui ka põgenike staatuse üle, kuid reaalselt on siin kohal laias laastus 40 korda rohkem sõjapõgenikke kui poole võrra suurendatav piirarv oleks – samas aga nendega sisserände suurendamisel ei arvestata.
Siseministeerium on oma kodulehelt kaotanud info selle kohta, kui paljud idapiiri kaudu saabunud ukrainlased on lubanud siia jääda (lõunapiiri ehk EL-i sisepiiri ei kontrollita), kuid veel mais räägiti 94 tuhandest. Uute Uudiste käsutuses olev info tänavu veebruarist ütleb: “Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest on 86 661 piiril öelnud, et plaanivad mingiks ajaks Eestisse jääda.”
Viimased andmed siseministeeriumilt ütlevad: Eestis on ajutise kaitse alusel saadud kehtiva tähtajalise elamisloaga 33 688 Ukraina sõjapõgenikku (18.08 seisuga).
Ajutise kaitse taotlusi on 18. augusti seisuga kokku registreeritud 54 162, ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on registreeritud 7610.
Rahvusvahelise kaitse taotlusi on alates sõja algusest esitanud kokku 7247 Ukraina kodanikku.
Kõigist Eestis ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikest töötab juuni lõpu seisuga 20-64-aastastest 58% (9134 inimest).
Juuli lõpu seisuga oli end töötuna arvele võtnud 3277 sõjapõgenikku.
Kõik need arvud ütlevad otse, et need 1300 lisainimest, keda valitsus ja ettevõtjad tahavad sisserände piirarvule lisada, oleks vabalt leitavad sellest ukrainlaste massist, kes siin juba on. Lisaks arvutas portaal Uued Uudised veebruaris välja, et umbes 35 000 ukrainlast on piiril öelnud, et kavatsevad siia jääda, aga pole mingit kaitset taotlenud. Nad on niiöelda mittekaitstav rahvas, kes on lihtsalt kodumaalt lahkunud ja on „kuskil siin“, sest siinviibijate kohta teab valitsus vaid neid arve, mida saabujad on enda kohta öelnud, varjujäänutest ei teata midagi.
“Me näeme, mis on need sektorid, mis päriselt kvalifitseeritud välistööjõudu vajavad. Me näeme, et need on masinatööstus, need on puidutööstus, need on tekstiilitööstus. Ehk need on tihti töötlevad tööstused, kus on üle 90 protsendi ekspordiks ehk väga kõrge lisandväärtusega tegevus,” osutas Keldo. (BNS)
Ehk siis on vaja liinitöölisi. Juuli lõpu seisuga oli end töötuna arvele võtnud 3277 sõjapõgenikku. Meedias on kirjutatud ukrainlaste kõrgest haridustasemest. Kas nende seast ei leia?
Praegu jant sisserände piirarvu tõstmise kohta oludes, kus meil on üle saja tuhande värske sisserändaja, näitab, et ettevõtjad tahavad e-riiki vaid odavtööjõujõudu juurde.
Sisserände piirarv on mängukann, millega juhitakse tähelepanu kõrvale sellelt, et paarikümne varjatud ukse kaudu käib Eestisse massimigratsioon. Piirarvu suurendamist on vaja ilmselt selleks, et ära seletada, kuidas on riik võõraid nii täis imbunud.
Uued Uudised
Samal teemal Ukraina põgenike statistikas mängitakse avalikult ühe väiksema arvuga, millest jääb välja enamik põgenikke