Ukraina sõda paiskas Eestisse tohutu hulga põgenikke, kellest sugugi kõik ei ole sõjapõgenike taustaga ja päris kindlasti ei tähenda see, et siia tulevad ainult kehastunud inglid – siia tulevad inimesed oma heade ja vigadega ning ka nende negatiivsed jooned hakkavad Eesti elu mõjutama. Eriti kui tullakse üsna korrumpeerunud riigist.
Ametlikult on läbi käinud uudis, et ukrainlaste arvel on kõvasti suurenenud HI-viiruse kandjate arv, aga eks see oli nii ka paljude teiste haigustega. Ja päris kindlasti on Eestis suurenenud seaduserikkujate arv – kirjutas ju Delfi ammu enne sõda ukraina ettevõtjast Arsenist, kes naeris eestlaste seaduskuulelikkuse üle.
Sotsiaalmeedia kirjutatakse sellest, kuidas Ukraina numbrimärgiga autod “juhuslikult” üksildaste talude õuele satuvad. Sellised autod on ju Eestis priviligeeritud seisus, nendele lahjendati isegi tehnilise ülevaatuse reegleid – kas politsei üldse julgebki “põgenike” autosid kontrollida?
Eesti on saavutanud taseme, kus talust või suvilast kodutehnikat, telekat või arvutit pihta panna pole pikanäpumeestel enam mõtet – esiteks on need üliodavad, teiseks on varastatud kaupa ostes-müües suur võimalus vahele jääda. Vaesematest maadest tulijatele aga on see endiselt väärtus.
Ukrainlaste väärtegudest on kuulda vähe. Näiteks Rootsi on plahvatuste ja tulistamistega Euroopas kuritegevuse tippu tõusnud ja tegu on selgelt sisserändetaustaga kuritegevusega (Lähis-Ida klannid, kes saabusid Süüria põgenikega), kuid üheski uudises see ei avaldu – migrantide kuritegevusest ei räägita ja jäetakse mulje, et rootslastel on viikingite veri välja löönud. Ka Eestis on juba liikumas infot selle kohta, et “õnnetutest” ukrainlastest ei tohi kuritegevuse puhul eraldi rääkida ja nii jäetakse mulje, et kõik toimub eestlaste seaduskuulmatuse kasvu tõttu.
Näide alkoholismi leviku varal. Nii venelased kui ukrainlased on tuntud oma karmi alkoholikultuuri(tuse)ga ja mõjutavad ilmselt nüüd ka Eesti protsesse senisest rohkem. 7. juunil esitleti Sotsiaalministeeriumis uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholitarbimine ja alkoholipoliitika 2022. aastal“ tulemusi. Selgus, et eestlaste (?) alkoholitarbimine kulgeb tõusutrendis ning ka alkoholisurmade arv on üks viimaste aastate kõrgemaid.
Kui 2019. aastal tarbiti iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta puhast alkoholi 10.4 liitrit, siis eelmisel aastal läks kõridest alla juba 11.2 liitrit ehk pea liitri võrra rohkem. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on võrreldes eelmise aastaga tarbimine kasvanud 1.2%. Enim tarvitatakse kangeid alkohoolseid jooke ning õlut.
Mis osa on siin ukrainlastel ja Venemaalt saabunutel? Eestlaste puhul olnud pigem signaale, et näiteks noorte seas on alkoholitarbimine vähenemas, sest see pole “popp”. Järelikult kasvatavad alkoholitarbimist “uuseestlased”. Kui paljud nädalavahetustel tabatavatest roolijoodikutest on slaavlased?
Kriminaalpoliitika.ee ütleb, et 2022. aastal registreeriti 25663 kuritegu. Enamlevinud kuriteoliikidest vähenes isikuvastaste kuritegude arv, kuid kasvas varavastaste kuritegude kuritegude arv.
Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal. Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid järjest vähem, siis nüüd on nende arv taas suurenenud eeskätt varguste tõttu.
Aastaga suurenes ennekõike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eeskätt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, šokolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid süstemaatilised vargused.
Justiitsministeeriumi nõuniku Andri Ahvena sõnul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eeskätt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk täpsemalt 54% kõigist vargustest.
Taas – kui palju on kasvusse lisa andnud ukrainlased? Nendepoolsed poevargused on sotsiaalmeedias samuti kõvasti jutuks, sest varastatakse väga külmalt ja nahaalselt.
Viimaste sotsiaalkindlustusameti andmete järgi on Eestisse jäänud 73 397 ukraina põgenikku, kuid kuna paljud tulevad üle lõunapiiri, mida ei kontrollita ja ka ajutist kaitset ei soovi mtte kõik (ajutist kaitset on 04.06.2023 seisuga taotlenud kokku 46 013 inimest), siis võib eeldada, et siin viibivaid ukrainlasi on tugevalt üle saja tuhande.
Uskuda, et see mass ei mõjuta Eesti igasuguseid negatiivseid näitajaid, võib ainult naiivne inimene.
Uued Uudised