Eesti on saamas valitsuse, millel legitiimsus sisuliselt puudub. Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab koalitsioonierakondi kokku 19,4 protsenti ning opositsioonierakondi 73,6 protsenti vastajatest.
“Üks nüanss, mis on aga juba praeguseks selge, on see, et Eesti sai endale valitsuse, millel on ka Euroopa ajaloolises mastaabis oma algushetkel harukordselt madal toetus valijaskonnas. Uude valitsusse kuuluvate erakondade, Eesti 200 ja Reformierakonna koondtoetus on 19,4 protsenti,” rääkis Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder.
“Kuigi meil puuduvad küsitlustulemused Eesti kaugemast minevikust, võib päris kindel olla, et nii madal ei ole valitsuserakondade toetus taasiseseisvunud Eestis veel kunagi olnud. Ning ilmselt on väga keeruline leida ka mujalt demokraatlikest riikidest olukorda, kus valitsuserakondade toetus oleks nii madal olnud,” jätkas Mölder, lisades, et Reformierakonna toetus valitsuses olles on ka kaugemas minevikus nii madalal olnud, kuid kunagi varem pole nende kõrval olnud ainult selline koalitsioonipartner, kellel toetus sisuliselt puudub. Võrdluseks näiteks Saksamaa hiljuti kriisi langenud valitsuse toetus enne just toimunud erakorralisi valimisi oli üle 30 protsendi.
Eesti praegune olukord on Mölderi sõnul pretsedenditu ning pikas plaanis murettekitav. “Kui valitsuserakondade kandepind valijaskonnas kiiresti ei suurene, siis valitseb Eestit potentsiaalselt kuni järgmiste valimisteni valitsus, millel sisuliselt puudub valijaskonna toetus. See võib aga olla väga tõsiste pingete ja rahulolematuse allikas, millel on ka märkimisväärselt potentsiaali valijaskonda erakondade vahel liigutada, sealhulgas ka veel enam või kindlamalt valitsuserakondadest eemale, mitte nende poole,” ütles Mölder.
Kui Riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 37 kohta, EKRE 19 kohta, Reformierakond 18 kohta, Keskerakond 16 kohta ning sotsiaaldemokraadid 11 kohta. Praegusel valitsusel oleks seega selles uues Riigikogus vaid 18 mandaati, kuna Eesti 200-t valijad praeguse seisuga Riigikokku tagasi ei valiks.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 31 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,2 protsenti ja Reformierakonda 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 14,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 10,9 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab kolm protsenti vastanutest. (BNS)