Kogu maailmas hakkab rohehullus vaibuma, see püsib veel vaid Euroopa Liidus, kuid ka seal on näha, et Brüsseli üldpoliitikast hoolimata taanduvad riigid ja ettevõtted kliimahüsteeriast.
BNS kirjutab: “Emori värske trendiuuring näitab, et Eesti tarbijad väärtustavad ettevõtete rohelist mõtteviisi ning toodete ja teenuste keskkonnasõbralikkust aasta-aastalt vähem.
Eesti elanike seas on nende osakaal, kes ei kaldu ettevõtete keskkonnahoidlikkust oluliseks pidama, tõusnud 45 protsendi juurde. “Suurenenud on just “pigem-ei-ole-oluline”-suhtumise väljendamine. Rohelist mõtteviisi tugevalt väärtustavate ega sellele selgelt vastanduvate tarbijate osakaalus aga olulist muutust ei ole,” kommenteeris Emori uuringuekspert Katrin Männaste.”
Siin on üks oluline moment: kliimavõitlus ja keskkonnakaitse ei ole juba ammu üks ja sama, nad pigem vastanduvad üksteisele. Nii võib tuulepark olla nö rohepöördeline, aga ta ei ole loodussõbralik, see on tööstusmaastik.
BNS-i uudis räägib keskkonnahoidlikust tarbimisest, mis on aktuaalne, kuid ilmselt seostub paljudele ka rohepöördega – ja see sarnaneb üha enam Gorbatšovi läbikukkunud alkoholismivastase võitlusega. Liialdused kliimavõitluses nõrgendavad ka keskkonnakaitset ja -teadlikkust.
“Rohelist mõtteviisi” tarbimises lammutab ka valitsuse agressiivne maksupoliitika, mis teeb rahva vaeseks, näiteks mahetooted aga on tavatoodetest kallimad.
Paljud hoomavad ka liberaalse keskkonnakaitse absurdsust: võideldakse mingi abstraktse CO2-ga, kuid samas on kõik poest ostetavad tooted kilepakendis ja plastiku kasutamise piiramine on juba ammu unustatud.
Uued Uudised