14.05.2021
Võõrtööjõud
Paljud inimesed kirjutavad Uutele Uudistele oma ebameeldivatest kogemustest teeninduses, kus eesti keeles ei saa enam hakkama – ja kui varem olid selle aluseks umbkeelsed slaavlased, siis nüüd üha enam ka eksootilised ingliskeelsed.
Kuigi liberaalsed valitsused üritavad üha enam juurutada nn mitmekesisust, seda ka keeleliselt, on Eesti Vabariigi riigikeel jätkuvalt eesti keel ja selles keeles peaks saama igal pool hakkama. Kui ei saa, on seadust rikutud, ja siis tuleb pöörduda Keeleameti poole.
Ameti kodulehel on kirjas: “Keeleameti tegevuse eesmärk on kindlustada, et iga inimene saaks igal pool Eestis asju ajada eesti keeles ning eestikeelne teave ja teenindamine oleks kõikidele tagatud. Ameti peamised kontrollivaldkonnad on avaliku teabe keeleseaduse nõuetele vastavuse kontroll, töötajate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete täitmise kontroll ning järelevalve eesti keele tasemeeksamiks ette valmistavate keelefirmade tegevuse üle. Lisaks tegeleme kohanimede keelsuse, ametliku keelekasutuse kirjakeele normile vastavuse, audiovisuaalsete teoste tõlke ning ametliku aruandluse ja lepingute keelt puudutavate küsimustega ja osaleme keelepoliitika arendamises ning elluviimises.”
EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets soovitab kõigil inimestel, kes on kogenud olukordi, kus nad ei saa eesti keelega hakkama ning on selge, et ettevõte peab suhtlemist nõudval kohal töötajatena umbkeelseid, pöörduda kirjaga Keeleameti poole, andes infot juhtunu kohta.
Keeleamet on kohustatud nende vihjetega tegelema ja ka tulemustest teatama. Nii tulebki kodanikualgatuse korras panna Keeleamet efektiivselt tööle ja teha keeleseadust rikkuvatele ettevõtetele selgeks, et nende seadusrikkumised ei jää tagajärgedeta.
Eeltooduga seoses tasub jälgida Eestis toimuvat – üha enam saabub siia Kolmandast maailmast tulijaid, kes avavad siin ettevõtte, enamasti toitlustus- või muu teenindusettevõtte. Seda ennekõike seetõttu, et paljudes Ida kultuurides valitakse töid – kaubandus on üks, mis on näiteks moslemile prestiižne, samas kui liinitöö või ehitusel rügamine talle kuidagi ei sobi.
Muidugi on tore süüa Eestis tai, mehhiko või india toite, aga sellise ettevõtlusega kaasnevad ka seaduserikkumised, millele juhib tähelepanu isegi Kaitsepolitsei aastaraamat.
Nimelt hakkavad Kolmanda maailma ettevõtjad tööle võtma “omasid” – selle taga on tugevad sugulus- ja hõimusuhted. Kui tegu on perefirmaga, siis saavadki selles tööd sugulased. Lääne kogemuste põhjal hakatakse siia kutsuma lähedasi, et tagada neile teenistus ning rikkumised võivad esineda kõiges – näiteks võetakse tööle inimene, kel pole luba siin isegi mitte elada ehk ta elab ja töötab illegaalina. Mida suurem on kogukond, seda nähtamatum on illegaal.
Kui inimesel ongi õigus siin elada, siis võidakse talle maksta “mustalt”, ikka selleks, et sugulasele rohkem raha kätte jääks. Nii jäävad ka riigil maksud kätte saamata. Kolmanda maailma inimestele ongi sellised pere- või suguvõsaettevõtted pigem kui sotsiaalne abikeskus, kus tegevusega üritatakse oma inimesi aidata, seda makse maksmata, hinna- ja tööpoliitikaga laveerides, nii et ettevõte küll on, aga see ei järgi mingeid reegleid või üritab igati neist kõrvale viilida. Nii solgitakse ka turgu ja konkurentsi.
Ja mõistagi ei järgita just sellistes firmades keelereegleid – keegi ei hakka ära õppima rasket eesti keelt, hea, kui osatakse inglise keelt, kuid lihttöötajad ei pruugi sedagi osata. Kogu see hoiatav jutt on Lääne-Euroopas ammugi reaalsus, meil aga hakkab alles juurduma, kuigi see on juba ammu juured sisse ajanud endise Nõukogude Liidu rahvaste kaudu – siinsetele aseritel, grusiinidel, armeenlastel ja paljudel teistel on see perekesksus ettevõtetes ammu sees.
Ja nagu ikka, oma pere sees ei maksa lõunamaalastel sageli ei töökorraeeskirjad ega sotsiaalsed garantiid.
Kapo aastaraamatust: 1. Eestis ettevõtlusega tegelevad riskiriikide kodanikud võtavad fiktiivselt tööle oma rahvuskaaslasi, et soodustada nende sisserännet. Nimetatud juhul saab isik Eestis elamisloa või pikaajalise viisa, mille kehtivuse ajal on tal võimalik otsida tegelik töökoht Eestis või siis edasi liikuda teise Euroopa Liidu riiki. 2. Haridusrännet ei kasutata sihipäraselt: õpingute asemel tullakse Eestisse töötama. 3. Tegevusluba nõudval töökohal võimaldatakse töötada rahvuskaaslastel, kellele luba ei ole väljastatud (eelkõige jagamisteenuste platvormidel ning kullerteenuse osutamisel).
Nimetatud tegevustega kaasneb maksudest kõrvalehoidmine ning see paneb uussisserändaja sõltuma ebaseaduslikku tegevust võimaldavast isikust. Islamistliku terrorismi vaates on oluline uute kogukonnaliikmete integreerimine Eesti kultuuri- ja seadusruumi. Julgeoleku aspektist on oluline, etriigis elavates kogukondades ei tekiks mingit paralleelühiskonda, kus soovitakse usu, elustiili või kultuuri põhjuste varjus luua oma kogukonnasisesed reeglid ning neid peetakse ülimuslikuks elukohariigi seaduste ja ühiskonnanormide suhtes. Kogukondade kapseldumine ja eraldumine on kasvulavaks radikaliseerumisele ja seeläbi terroristideks värbamisele.”
UU