Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 366 491 ehk 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi ning kasv tuli sisserände arvelt.
Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb sarnaselt 2022. aastaga ka 2023. aastat iseloomustama rekordiliselt väike sündide arv, aasta varasemast 925 võrra väiksem. „Mullu sündis 5111 inimest vähem, kui suri, samas asus Eestisse elama 5718 inimest rohkem, kui siit lahkus. Seega ületas positiivne rändesaldo negatiivset loomulikku iivet ning aitas rahvaarvu muutuse napilt positiivsena hoida,“ selgitas Trasberg.
Sündis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama. See on esimene kord, kui sündide arv on jäänud alla 11 000. Mullune näitaja oli väiksem ka 2022. aasta sündimusest, mis seni oli viimase saja aasta madalaim.
„Madala sündimuse taga on mitu põhjust. Praegused sünnitajad on suures osas pärit väikesearvulistest 1990ndate põlvkondadest, kuid langus on märgatavalt sügavam, kui aktiivsest sünnituseast lahkuvate naiste arv selgitaks,“ kommenteeris Trasberg.
Demograafiast olulisemal määral mõjutab sündimust olukord riigis ja maailmas laiemalt – majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning üldine elukalliduse tõus on pannud pered laste saamist edasi lükkama. Paraku pole sündide arvu positiivses suunas mõjutanud ka koroonakriisi taandumine.
Pandeemiaeelne ehk aastate 2010–2019 keskmine surmade arv aastas jäi 15 545 juurde ning nii 2021. aastal kui ka 2022. aastal ületas surmade arv seda keskmist oluliselt. Eelmisel, 2023. aastal taastus pandeemiaeelne olukord ning esialgsetel andmetel suri 15 832 inimest, mis on siiski umbes 300 võrra eelmise kümnendi keskmisest enam.
Sisseränne
Registreeritud rände järgi rahvastikuregistri põhjal saabus Eestisse 2023. aastal 20 209 inimest ja siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57 protsenti kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega.
Tegelik sisserännanute hulk on suurem, sest nimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris sageli registreerimata. Avaldatud registreeritud rände andmetesse lähevad kirja inimesed, kes on Eestisse kolinud viimase aasta jooksul ning kellel oli 1. jaanuari 2024 seisuga rahvastikuregistris kirjas Eesti aadress. See arv ei kajasta ka näiteks Ukraina sõjapõgenikke, kes küll viibivad Eestis, kuid ei ole end Eesti aadressile sisse kirjutanud.