Eestisse on globalistlikud arengud jõudmas valdavalt negatiivses võtmes, muuhulgas on läänemaailmas eluasemekriisi tekitanud massimigratsioon, mis mõjutab ilmselt juba ka Eesti elamuturgu. Kõige hullemini rabab jalust aga Reformierakonna valitsemisega kaasnenud elukallidus.
Euroopas on eluasemekriisist räägitud juba enam kui kümme aastat, samas ei ole Eestis selle probleemi tegelik ulatus aga endiselt otsustajate teadvusesse jõudnud, ehkki märgid on ilmselged, tõdes kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
“Meil on kriis, mida Eestis veel hästi ei teadvustata. Elukondliku kinnisvara ostmine ja üürimine on muutunud sedavõrd kalliks, et oma kodu soetamine tundub üha suuremale osale Eesti elanikkonnast ebarealistlik,” rõhutas Rask.
Kriisile viitavad mitmed selged näitajad. Nii on Eurostati andmetel viimase 13 aastaga Eestis eluasemehinnad kasvanud 217 protsenti ja üürihinnad 208 protsenti. Võrdluseks Euroopa Liidus on samal perioodil vastavad kasvud olnud 48 ja 22 protsenti.
“Kui veel 2023. aastal kulutas 4,2 protsenti Eesti elanikkonnast üle 40 protsendi oma sissetulekust eluasemele – Euroopa keskmine oli 8,8 protsenti – siis paari aastaga oleme liikunud suurte sammudega selles suunas, kus eluasemekulud muutuvad üha rohkematele inimestele ülejõukäivaks,“ selgitas Rask.
Ka kinnisvara jaotuses on märgata muutusi. Euroopas elab umbes 70 protsenti inimestest oma kodus ja 30 protsenti üüripinnal. Eestis on see suhe seni olnud veelgi tugevamalt omandi kasuks, kuid trend liigub selgelt üürituru kasvu suunas.
Kriisi süvenemisest annab tunnistust veel noorte hilisem kodust välja kolimine ning äärmusliku näitena ka kodutute arvu kasv. “Euroopas on kodutute arv viimase kümnendi jooksul kasvanud 70 protsenti – kokku on neid üle 1,3 miljoni ehk Eesti jagu inimesi,” tõi Rask esile. (BNS-UU)