Viimasel ajal on Eestis taas märgata multikultuursust ülistavat ja globalismi propageerivat ideoloogilist pealetungi, mida veab ei keegi muu kui presidendina esinev Kersti Kaljulaid.
Jällegi on käes Eesti taasiseseisvumise tähistamine ja president jutustab jätkuvalt suure suuga sellest, millesse ta ise ei usu, mida ta tegelikkuses põlgab ja mille kadumist ta meelsasti näha sooviks.
Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest. Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane, kirjutab Lõuna Postimees.
Kohe esimene küsimus Kaljulaidile – kas need inimesed, kellele ta heldelt eestlase tiitlit jagab, tahavad ikkagi eestlased olla? Mihhail Stalnuhhin, Artjom Savitski, Viktoria Ladõnskaja ja paljud teised puhtalt eesti keelt rääkivad inimesed – kas nad ikka identifitseerivad ennast eestlastena? Kui nad viitavad seejuures aga oma vene juurtele, siis on nad pigem multikultuursed ehk mitme kultuuri juurde kinnistunud – eestlased on need, kes seavad oma elus esiplaanile eesti keele ja kultuuri!
Presidendil on kohe kange tahtmine igaleühele meenena eestlase staatus kinkida. Kas tal ei tule kunagi pähe, et Eestisse tulnud süürlasel on endal päris vägev kultuuritaust pluss võimas islamimentaliteet – mis peaks ta üldse Kaljulaidi paaniliselt jaotatavat eestlase “aunimetust” tahtma? Eestlased on väike rahvakild siin Läänemere-äärsel maalapil, kes tahavad olla nemad ise – teistel rahvastel on endil niigi tohutu kultuuripagas olemas, elagu nad siis siin meie juures või oma kodumaal. Näiteks Dave Bentonil on suur Ladina-Ameerika kultuuritaust – ta võiks küll eesti keele ära õppida, aga meeldiva artisti teeb temast ikkagi Arubalt kaasa toodud rütmitunnetus, mida enamikul eestlastest pole.
President Kaljulaid on võtnud nõuks eestlust igati lahjendada, kuid selle tema ettevõtmise teeb kurjakuulutavaks see, et ta innustab ka nigeerlast, süürlast, venelast ja hindut oma juuri läbi lõikama. Ükski inimene ei saa olla segu paljudest kultuuridest, nii jäävad kõik need tema sisemaailmas poolikuks, sest ta ei suuda lihtsalt kõike vastu võtta, arendada ja edasi viia. Multikultuursuse propageerijad ei tapa ainult oma kultuuri ja rahvust, vaid ka teiste omi, muutes nende ühe kindla identiteedi segapudruks, millesse inimene lõpuks upub, olles kõigile kultuuridele jäädavalt kadunud.
Eesti Ekspressis aga on sõna antud väidetavale sotsiaalpsühholoogia professorile Wolfgang Wagnerile, kes ütleb rahvusluse kohta järgmist:”Olla uhke selle üle, et sperma- ja munarakk teineteist juhuslikult leidsid, on rumal.” See-eest vaeb ta rassismi täieliku protsessina, laulupidu peab lihtsalt heade heliloojate loomingu esitamise kohaks ja mis eriline – ta kaitseb täiega nii Eesti putinivenelasi kui ka migrantide külvamist üle maailma.
Kirjutan Wagneri kraadi kohta “väidetavalt” teadlikult, sest paljud Lääne ülikoolid on ammugi neomarksistide mõju all, seal õpetataksegi sotsiaalpsühholoogiat marksismist lähtuvalt ja mõistagi pole ajupesu läbinud inimeselt midagi targemat loota. Austria enda ühiskonnas on rahvuslus pärast Austria Rahvapartei võimuletulekut taas aus ja vaid Wagneri ja president Van der Belleni sugused jäänukid ajavad veel sellist loba.
Siinkohal tuleks ära märkida, et Kaljulaidi ja Wagneri jutud ei jookse hästi kokku – viimase arvates pole rahvusi olemas, kuid Kaljulaid oskab seda “olematut” asja edukalt soovijatele kaubaks teha.
Ja mõistagi on pagulaste kaitsepühakuks saanud näitleja Inga Lunge, kel pole näitlejatöö kõrvalt ilmselt aega lugeda isegi peavoolumeedia uudiseid – siis ta teaks, kuidas “õnnetud” migrandid kõrvetasid jõuga üle Hispaania enklaavi Ceuta 6-meetrise tara ronides isetehtud leegiheitjatega piirivalvureid – selline on tegelikkus, mida ta tundub mitteteadvat. Loodetavasti kaotab ta selle tagajärjel samamoodi oma talendi austajaid, nagu Evelin Võigemast, kes teatas, et kapis kolle pole, peale mida järgnes kohe üks Euroopa verisemaid terrorirünnakuid – ka tema etendustel ei käida sageli vaid seepärast, et näitleja on ebameeldiv.
Mina käisin koolis siis, kui marksism-leninism oli veel õppekavades. Minu mäletamist mööda olevat Uljanov öelnud: “Venestunud muulane on hullem suurvene šovinist kui suurvenelane ise!” See ajaloo suurim timukas võitles samuti rahvusluse vastu, kuid selles rahvuslust kritiseerivas lauses on iva sees. “Iga oma rahvust eitav inimene on kõige hullem globalistlik šovinist!” võiks kõlada parafraseeritud väide.
Eestis tuleb lihtsalt ära lõpetada see riiklikul tasemel aetav poliitika: “Kallis neeger (venelane, araablane jne), kas sina tahaksid ka eestlane olla?”