Eestlust ei hoia elus mitte maailma mööda tuiskajad, vaid kodueestlased

President Kersti Kaljulaidi rõõm selle üle, et globaalne eestlus kasvab aina suuremaks, teeb tegelikke eestluse eest seisjaid hoopiski murelikuks.

Harri Kingo ütleb, et tema ei rõõmustaks selle eestluse elujõulisuse üle maailmas ja kogu sellel pildil on päris kurvad alatoonid. Eestlased pole juudid, kes oskavad oma usku, kultuuri ja identiteeti aastasadade, isegi aastatuhandete vältel võõrsil elades säilitada ja elavana hoida.

“Eestlaste teine põlvkond võõras kultuuris on juba võõra kultuuri liige, kolmas põlvkond aga ei oska isegi enam eesti keelt. Jajah, teatakse, et kusagil Eestis omatakse juuri, aga see on ka kõik,” ütleb Harri Kingo sotsiaalmeedias.

Eestluse kestmist välismaal toetavad tema sõnutsi tänased väljarändajad. “Need on tänased lahkujad, tänu kellele me saame täna rääkida eestlusest maailmas. Kui tahame, et eestlus välismaal elaks ja õitseks, siis peame seda välismaa eestlust kogu aeg kohalike juurdevooluga turgutama. Ilma selle juurdevooluta eestlus seal lihtsalt kaob. Ja kiiresti – mõne põlvkonnaga,” arutleb Harri Kingo.

“Ühel päeval saavad aga eestlaste varud siin Eestis otsa. Pole enam, kes seda eestlust maailmas elavana hoiaks. Siis saab otsa ka eestlus – nii kodumaine kui välismaine,” lisab ta.

Uued Uudised leiavad, et eestlasi ei ole nii palju, et luua ja turgutada globaalset eestlust. Iga Eestist lahkunu vähendab šansse, et me jääme siin paesel pinnal rahvana püsima, sest lahkujate asemel tulevad teised siia oma globaalset diasporaad looma – praegu näiteks ukrainlased, nigeerlased, hindud ja paljud teised. Globaalne eestlus hävitab sisuliselt kodueestluse.

Isegi pühapäevasel laulupeo kontserdil, kus Anu Välba küsitles üht noort Lääne-Euroopas elavat eestlannast õpetajat, kuulis ta vastuseks võimaliku kojunaasmise kohta – eks tulevik näitab! Kui elu võõrsil sisse seatud, siis naasjaid enam pole – selle noore naise pensionipõlve ajaks on Eestist saanud põlisrahvata migrantide ühiskond.

Vabadus pole ainult võimalus hingata täiel rinnal – vabadus on ka raske kohustus alles jääda. Sageli hoiavad rahvaid elus raskused, vabaduse saavutanuna aga unustatakse seda hoida ja kaitsta. Eestlane laialipillutamine mööda maailma ongi üks tee olematusesse.

Täna lõppenud laulupidu ütleb, et eestlased saavad siia kokku laulma ja tantsima tulla ainult siis, kui kodus on neid, kes seda pidu korraldavad ja neid ootavad. Väliseestlased saavad korraldada vaid ESTO-sid, mis ongi koduigatsuse peod. Selleks, et laulupidu jääks, pole vaja Kaljulaidi globaal-, vaid meie oma kodueestlasi. Ja pole vaja ka riigipead, kes kutsub alla miljonilist rahvast diasporaasse minema, samas kui EKRE kutsub eesti inimesi koju.