21.12.2022
Eeva Helme
Hiljuti avaldati värske OECD raport, mille kohaselt on reaalpalk Eestis vähenenud 8,04%. Inflatsioon novembris oli üle 21%. Reaalpalga langus oli meist suurem vaid Tsehhil ja Sloveenial, vastavalt 8,9 ja 8,6%. Reaalpalk tõusis aga nt Ungaris – 2,6%. Üldiselt on olnud nii, et kui OECD millegi kohta korragi köhatab, joostakse meil Eestis ministeeriumites kannad villi, et pikk pai välja teenida. Näiteks raporteeris OECD, et Eesti väikeseid koole on vaja kiiremas korras sulgeda ja seda me nüüd suure innuga teemegi.
Viide vastavale raportile on sees igas endast lugupidava maakonna ja valla arengu- või tegevuskavas. Ei arvestata, kas see tegelikult toob mingigi kokkuhoiu omavalitususte eelarvesse või, kas meie hajaasustustega piirkonnad tegelikult üldse saame niisugust nõuet täita. Tehakse, sest OECD ametnikud on nii ette näinud!
Reaalpalga langus, rekordiline inflatsioon, igasuguseid taluvuspiire ületavad elektri-, kütuse-, soojusenergia ja toidukaupade hinnatõusud ei pane välja töötama aga mitte ühtegi arengu- või tegevuskava, kuidas Eesti inimesi vaesumisest säästa. Vastupidi! Tulevast aastast tõstab riik äritarbijale võrgutasu ja taastuvenergiatasu veelgi.
Sirje Potisepp, Marje Josing on kuude kaupa hoiatanud, et töötlev tööstus, sh toiduainetetööstus oma energiamahuka tootmisega, ei pea senistelegi hinnatõusudele vastu, aga see kõik on kurtidele kõrvadele.
Peaminister Kaja Kallas räägib infotunnist infotundi, kuidas meie ettevõtted ei vaja toetust (nagu tema pensionäridest vanemadki), sest meil oli koroonakriisis avatud majandus ja selle eelisega saavad Eesti ettevõtted purjetada veel pikalt. Sellest avatud majanduse näitest on võimatu aru saada, sest teatavasti QR koodi nõudmine avalikke teenuste tarbimisele andis väga tõsise hoobi ettevõtetele ja juba toona ei olnud valdkonda, kus ettevõtjad ei hüüdnud appi.
Abipalvetele vastuseks on saadud hinnatõus elektri ja soojusenergia tarbimisele, mis on põhjustanud Statistikaameti andmetel töötlevas tööstuses hinnatõusu 16,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 26,8%.
See kõik mõjutab otseselt iga Eestis elava inimese toimetulekut. Otsa on saanud elanike säästud ja pensionisambast välja võetud raha. Iga päev loeme uudistest, et uuest aastast läheb inimeste käekäik veelgi halvemaks. Vastuseks on aga soovitused tarbimisharjumuste ja tootmismeetodite muutmiseks – tihendage aknaid ja elu läheb ilusamaks!
Niimoodi ei ole mitte kuidagi võimalik jätkata. Inimeste ja ettevõtete pankrotti ajamine annab hoobi meie rahvusriigi säilimisele, mistõttu on ees ootavad valimised erakordselt olulised. Tuleb valida erakond, kes tahab, et meie inimesed muutuksid jõukamaks ja saaksid oma töö eest teenitava palgaga hästi hakkama. Selle eest seisab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Eeva Helme, EKRE