10.09.2021
Eeva ja Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme abikaasa Eeva Helme on otsustanud samuti poliitikasse sukelduda, kandideerides eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimistel Lääneranna vallas.
Eeva Helme ütles, et ta kandideerib valimistel esmakordselt, kuid esimeses valimiskampaanias osales ta juba 2004. aastal, mil Martin kandideeris üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti.
„Ootasin toona meie kolmandat last, kui sõitsime läbi Lõuna-Eestit, et inimestele Martini vaateid tutvustavaid voldikuid jagada,“ meenutas Eeva Helme.
Seejärel kandideeris Martin Pärnu linnapeaks. Eeva Helme: „Mul on meeles, kui ühel õhtul peale tööd pakkisime oma kolm last auto tagaistmele ja sõitsime Tallinnast Pärnusse kampaaniat tegema.“
Sealt edasi tulid järgmised Euroopa Parlamendi valimised, kus Martin kogus juba 10 000 häält.
„Seega tuleb tõdeda, et meie elus on pidevalt üks elukestev kampaania – ühed valimised lõppevad, teised algavad. Aga esmakordselt tuleb mul seda nüüd teha enda ja erakonna eest,“ rääkis Eeva. „Ma kaalusin väga pikalt, kas kandideerida või mitte. Suur osa on minu langetatud otsuses meie nimekirja esinumbril Meelis Malgal ja keda ei kõnetaks meie erakonna loosung – Meie armastame Eestit!“
Lääneranna vallas Pärnumaal asub Helmete suvekodu, mida nad mõlemad peavad tegelikult oma päriskoduks.
Haldusreformi tagajärjel asetseb Lääneranna vald tohutu suurel alal – Matsalust Matsini, Virtsust Rapla maakonnani. Ja kuigi haldusreform pidi ära hoidma väiksemate kohtade ääremaastumise, on tegelikult andnud sellele hoogu juurde.
„EKRE seisabki selle eest, et siin oleks ka väiksemates kohtades hea elada. Oleks tagatud arstiabi, politsei ja päästeteenus. Vald peab igati toetama kohalikku ettevõtlust, mis tagab töökohad kohalikele elanikele. Kui inimestel on töö ja sissetulek, saab luua oma kodu ja sünnivad ka lapsed. Laste sündides tuleb hoida alles kohalikud lasteaiad ja koolid. Lapsed ja pered ongi see võti, mis tagab elu säilimise väikestes paikades,“ rääkis Eeva Helme.
Aeg ajalt kerkib meedia vahendusel üles küsimus kas kolme või kuue õpilasega põhikooli on ikka mõistlik üleval pidada. „Jah, on! Kohalikud maksuerisused muuhulgas peavad ka seda võimaldama. Tuleb vaadata tulevikku ja kui teha õigeid otsuseid, läheb seal samas koolis kümne aasta pärast kooli juba märksa rohkem lapsi,“ lisas ta.