09.01.2025
Eeva Helme
Matt Walsh on üks Ameerika konservatiivse sõna levitajatest, kes tegi mõned aastad tagasi filmi pealkirjaga „What Is a Woman?“. Selle sama küsimuse esitas ta oma filmis mitmetele erinevatele inimestele üle riigi ja mujalgi. Lihtsana näiva küsimuse esitamine ning selle üle arutlemine tõi mitme intervjueeritava puhul esile tõsise solvumise.
Film oli Twitteri vahendusel tasuta vaadatav ning see jõudis väga lühikese aja jooksul miljonite inimesteni. Küsimusele, kes on naine, vastan täna, et naine on tehtud ühiskonnas mõnitusobjektiks.
Meelelahutajad ja näitlejad on väga hästi kursis, et nt niisugust asja nagu blackface (valge inimese nägu/keha värvitakse tumedaks mustanahalise karakteri kehastamiseks) ei või enam ammu lavadel ega tele-eetris harrastada. Ei tule lihtsalt kõne allagi. Vastasel juhul saadakse kaela süüdistus rassismis, mis võib tuua kaasa isegi lõpu karjäärile.
Küll aga võib naine olla ja naist kujutada ükskõik kes ja ükskõik millisel viisil, aga mida labasemalt ja rõvedamalt, seda hinnatum on tulemus. Sellisel juhul on tegemist elementaarse vabadusega.
Näiteks kunstiteadlase Hans Alla sõnul eraldabki seesugune väljendusviis vaba maailma Venemaast, täpsemalt õigus repressioone kartmata saata lavale habemega naine või kleepida jalge vahele munandid, see on vaba maailma väljendusviis. (6.01.2025 Postimees).
Draamateater ja ERR – meie Rahvusringhääling – on ilusti aru saanud, mismoodi lahutab meelt „vaba maailm“ ja nii eksponeeriti meile aastavahetusprogrammis naist – kohtlast, üle võlli lillelöödud suure kõhuga olendit, kes laulu saatel ringi silkab, hargutab siin ja hargutab seal ning ohtralt tittesid treib. Selline ongi “vaba maailma” kujutluspildis naine.
Väga paljud inimesed on kirjutanud sotsiaalmeedias või saatnud kirju isegi ERRi juhatusele ning väljendanud eetrisse lastud aastavahetusprogrammi suhtes nördimust ja solvumist. On tunnistatud, et seesugune šou solvas naisi, emasid ja perekonda.
Mina ennast mitte kuidagi sellest kõigest solvatuna ei tunne, kohe mitte üks põrm. Minu meelest oli see kohe uue aasta alguses sülle kukkunud kingitus kogu konservatiivsele tiivale, tervemõistuslikele inimestele. Nii nagu Martin Helme on korduvalt öelnud: rumaluse üks parimaid omadusi on see, et talle meeldib ennast kõigile näidata, juhtus ka nüüd – end liberaalideks pidav üksus näitas enda rumalust kõigile.
Näitas, milline on nende nägemus naisest, emast, lastest ja perest. Häbenemata rääkisid lavakooli noori juhendanud asjatundjad, et tegemist on ka haridusprojektiga! Meil ei ole enam edaspidi transideoloogia tegelikku eesmärki vaja paljastada Ameerika või Saksamaa näidete varal. Õpikumaterjal anti uue aasta alguseks ilusasti kuldkandikul kätte.
Kaua sa siin Eestis oleks muidu seletanud, et mujal maailmas on asi nii kaugele läinud, et mehed peavad saama tulla naiste tualettidesse ja duširuumidesse. Mehed peavad saama võistelda spordialadel naiste kategooriates, olgu selleks sprint, ujumine või poks. Või, et arutelud on jõudnud sinnamaani, milles sirge näoga selgitatakse, et mehed on võimelised menstrueerima ja sünnitama. Hormoonpreparaatidega kutsutakse esile meeste rindades piima teke, mida kiidetakse vastsündinule sama heaks, kui seda on emapiim.
Meil siin ikka mõeldakse, et ah noh… selline asi nüüd siis Eestis…, meil on siin ikka talupojamõistus ja ei siin nüüd sellist asja tehta. Aga palun väga – eesmärgipärane hävitustöö ei tunne ei riigi ega muid piire.
Meil on viimastel aastatel tõstetud kõikvõimalikke makse. Ära on võetud kodus lapsi kasvatavate emade tervisekindlustus, vähendatud peretoetusi, kärbitud laste huviringikompensatsioone ja mida kõike veel. Ikka selle jutuga, et meil on sõda ja raha ei ole.
Ometi selle sama rahaga, mis on maksumaksjatelt sent sendi haaval kokku kraabitud, valmis ka see sama kabareetükk.
Draamateatril ja ERRil ei ole mingit abstraktset enda raha. See on raha, mis on tulnud Eestis makse maksvate inimeste taskust. Mida oleks ette heita erakanalitele, kui nad seesuguse spektaakli oleksid ise eetrisse lasknud? Mitte midagi. Iga ettevõte otsustab ise, milleks ta raha kulutab ja kui otsustatakse endale südamelähedase ideoloogia edendamise eest pankrottigi minna, kes saab keelata.
Nii, muide, juhtus aastal 2023 Ameerikas ühe õllefirmaga, kui see otsustas palgata oma reklaamnäoks Dylan Mulvaney. Mulvaney nimetab ennast transsooliseks influenseriks ja väljendab end põhimõtteliselt samasuguse naisena nagu Draamateatri lavalaudadel keksleja.
Ühesõnaga, Mulvaney reklaamiski siis õlut nö naisena. Õllefirma oli kampaania lõppemisel pankroti äärel. Kauplustest ei tahetud õlut võtta ka mitte tasuta. Välja oli vihastatud nii naised kui mehed. Solvatud sai isegi õlu.
Aga meil tehti seda kõike meie endi rahaga. Ja nüüd, kui on selgunud, et inimesed on nördinud ja väljendavad enda pahameelt nii ERRi kui ka Draamateatri aadressil, siis nimetatakse seda vihalaviiniks ja otseloomulikult on kriitikud Kremli käsilased.
Berk Vaher annab teada: “Küttes üles raevu teatri ja seda vahendava rahvusringhäälingu vastu, õigupoolest kogu Euroopasse ja läänemaailma kuuluva Eesti riigi vastu, edendavad mitmed ennast rahvuslasteks kutsujad tahes või tahtmata vaenlase huve.“ Kremli kaardiga vehkimine on juba nii kulunud võte, et ma ei teagi, kas see kellelegi tõesti enam mingitki mõju avaldab, aga selgelt tuleb välja, et need, kes võitlevad vabaduse eest solvata ja mõnitada absoluutselt kõike ilusat, ei suuda silma otsaski taluda mõtet, et kellelgi on veel vabadus ütelda, et see, mida te tegite, ei ole meile vastuvõetav.
Ülimaks vabaduseks peetakse, kui saadakse laval samast soost lavapartnerit suudelda. Hoia ja keela, missugune vabaduse sõnum sellega edastati. Ja samas ei taha need „vaba maailma“ esindajad endale mitte midagi muud, kui vaikivat ja kuulekat publikut.
Varsti saavadki – vihakõneseadus on tulemas ja see pole mitte millegi muu jaoks ette nähtud, kui seesuguse kriitika vastu, millise osaliseks praegu on Draamateater ja ERR saanud.
Tulles nüüd aga loo alguses olnud küsimuse juurde tagasi: kes on naine? Ammendav vastus andku iga naine ise, aga naine on ka see, kes teab enda väärtust ja teab, kui ainulaadne ta maailmas on. Teab sedagi, et naine ja mees on siin maailmas partnerid ja nende omavahelisest armastusest sünnib kõige imelisem – lapsed.
Seega, seiskem enda eest!
Eeva Helme, viie lapse ema (EKRE)
https://arvamus.postimees.ee/8168502/eeva-helme-naine-on-tehtud-uhiskonnas-monitusobjektiks