EKRE poliitik Eeva Helme kommenteerib perehüvitiste seaduse ümber puhkenud poleemikat kui järjekordset katset teha kõiki võrdseteks.
“Võime vaid aimata, kust on pärit meie “võrdsuse ihalus”, aga see on viimasel ajal jõudnud tõeliselt müstilistesse kõrgustesse. Kirglikum juba, kui Prantsuse revolutsiooni ajal.
Võrdselt Euroopa Liidu riikidega peame kasutama ja panustama taastuvenergiasse. Olgugi, et näiteks 1. detsembril Roomas paistab hommikul kella seitsmest saati päike ja sooja on 16-18 kraadi. Meil samal päeval on külmakraade kümne ringis ja päikesepaneelid 40cm lumekihi all.
Võrdsemast võrdsemalt maksustame oma tootmisettevõtteid kõikvõimalike rohemaksudega, kuigi maailm ei muutu sellest kuidagi paremaks paigaks.
Maailma rahvastik ületas novembris 8 miljardi piiri. Juba mõni aasta varem leidus Eestiski aktiviste, kes nimetasid laste saamist kõige keskkonnavaenulikumaks teoks.
Oma alla miljonilise (eestlaste – toim.) ja järjest väheneva rahvaarvuga hajaasustusega riigis vastutame ikkagi võrdselt, kui maailma rahvastik suureneb.
Ja nüüd ongi üsna loogiline, et ka lasterikaste perede toetuste tõstmise debatis on kerkinud üles peamiseks teemaks võrdsus. Toetust ei saa tõsta alates kolmanda lapse sünnist, sest siis poleks kõik lapsed võrdsed!
Hirm, et äkki keegi saab minust midagi rohkem, läheb juba nii kaugele, et ennem olgu kõigil halvem. Võrdselt halvem!”
Pildid. Nr 1: 1. detsembril Rooma ja nr 2: hoone Nõmmel, mille katusel on päikesepaneelid detsembri alguses.