14.04.2023
Kultuurikala mädaneb peast
Eestis jätkub vähegi konservatiivsete vaadetega avalike tegelaste tühistamise poliitika. Tuntud lauljate ja poliitikute järel on saabunud ka ajakirjanike kord.
Kui aastaid tagasi niheles Pealtnägija juht Mihkel Kärmas korduvalt Katrin Lusti ja Kuuuurija teemal, võis seda võtta lihtsa kadeduse ja latentse misogüünsusena. Kuid paistab, et tegemist on veel ka vasakliberaalsete riigivalitsejate teenistusse võetud (pandud) riigimeedia poliitikaga.
Täna avaldas Õhtuleht loo „PEOSKANDAAL: KATRIN LUSTI EI TAHETUD EFTA GALALE?! „Võib-olla saadeti see kutse mulle Kuu peale!“
Leht kirjutab: „Reede õhtul toimuv Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) gala on tippsündmus, mida on võrreldud kodumaise Oscarite galaga. „Mõtlen siin aknast välja vaadates ja kohvi juues veidi eriskummalisi asju. Täna õhtul toimub suursugune EFTA gala, kus auhinnatakse meie parimaid tele- ja filmitegijaid. Kõik teletuttavad räägivad, mis nad õhtul selga panevad ja kas ma lähen ka. Ei lähe, sest mind pole sellele peole kutsutud. Aga kui nüüd mõelda, kui mul on valida, kas kutse peole või üle saja tuhande televaataja, kes on minuga nädalast nädalasse, siis valin igal juhul viimase. Aitäh, kes te minusse usute ja „Kuuuurijat„ vaatate… sest ilmselgelt ei usu minusse telekolleegid,“ kirjutas Katrin Lust täna hommikul oma saate Facebooki lehel. Kohe sadas sinna kümneid toetusavaldusi ja vihaseid kommentaare korraldajate kohta.“
Siin ei ole palju variante.
Kui korraldajad unustasid saata kutse proua Lustile, siis kui lohakas võib olla nendepoolne ürituse korraldus? Kutsed on iga sellise ürituse nurgakivi, nendele oodatakse vastust ja kui vastust ei tule, siis saadetakse korvudkutse. Elementaarne!
Kui korraldajad ei saatnud kutset proua Lustile isiklikul või poliitilisel ajendil, siis kui vaenulikud ja kallutatud nad on ning mis kasu on nende olemasolust ülalmainitud kunstide ja žanrite arengule, et neid peaks rahastama rahva tõusvatest maksudest?
Tänase Eesti filmi- ja teleauhinnad 2023 gala peakorraldaja on kultuuriministeeriumi poolt loodud asutus, mis täna kannab nime Eesti Filmi Instituut, mis on ju riiklik asutus. Pidulik gala kantakse üle ETV ja ETV2 vahendusel, mis on samuti riiklik meedia. Ja avalik-õigusliku ringhäälingu kohus on, et auväärse ERR-i nime all ei klaaritaks ei seltskondlikke ega poliitilisi arveid.
Lehed teatasid, et lahkuva valitsuse ministrid, ka sotsist kultuuriminister Piret Hartman, on ikka veel meie palgal. Vastutagu siis ka selle inetu intsidendi eest.
Õhtuleht nimetab pealkirjas toimuvat „peoskandaaliks“, kuid see on vale. Peoskandaal on siis, kui mõni Buritte Susi Šaakal peol nina täis tõmbab ja lööb mõnele Vidrik Kohannes Alumiiniumile salatikausi näkku. See on siis tõesti peoskandaal.
Katrin Lustiga juhtunu on riiklikul tasemel läbiviidava ideoloogilise puhastuse poliitika järjekordne häbiväärne episood, mis pole ei kollane skandaalike ega tühine aps. Tegemist on Venemaa repressiivse kultuuripoliitikaga miniatuuris.
Katrin Lust on astunud valusalt konnasilmale nii pedofiilide võrgustikule Eestis kui reformierakonnaga seotud hooldekodude omanikele, kus inimesi näljutatakse luukere seisundini. Mitte poliitiliselt lipitsev riiklik Pealtnägija, vaid justnimelt erakanali Kuuuurija oli kohal ja päästis inimese elu.
Katrin Lust on Tallinna Televisiooni saates öelnud varalahkunud Mart Ummelasele, Heimar Lengile ja Urmi Reindele, et ta ei saa aru, miks Lauristinide-Allikute järglased pole seni vabandanud oma rahva ees eestlaste riigi kukutamise eest, vaid neil jääb õigust ülegi.
Nüüd maksab ajakirjanik selle eest, sest gala kihab Marju Lauristini usku neomarksistidest.
Nagu ka valitsus.
Ivan Makarov