“Ehmatav arv” – nii kommenteerivad asjatundjad Soome presidendi valijate hääletamispraktikat

Soomes on 11. veebruaril presidendivalimiste teise vooru hääletuspäev. Eelhääletamine käib täie hooga. Esmaspäeva, 5. veebruari õhtuks on oma valiku hääletuskabiinides talletanud juba umbes 40% ehk ligi 1,7 miljonit valijat.

Ammu on avalikult teada, et üks teise vooru kandidaat, Pekka Haavisto, on homoseksuaal ja abielus mehega. 4. veebruaril arutles ajakirjanik Katri Makkonen Helsingin Sanomates, kas meedia ikka võib käsitleda kandidaadi omasooiharust. Tulemus oli igati poliitkorrektne: jah võib, kuid üle võimendada ei tohi, teisalt maha vaikida ka mitte.

2. kuni 4. veebruarini pandi Kantar Forumi internetipaneelis toime arvamusküsitlus. Uuriti, miks inimesed hääletavad enda eelistatud kandidaadi poolt, ning teiseks, miks nad ei hääleta vastaskandidaadi poolt. Selgus, et Alexander Stubbi pooldajatest 40% jaoks oli otsustava tähtsusega asjaolu, et Pekka Haavisto abikaasa on temaga samast soost.

Nüüd tõusis kisa. Helsingin Sanomat avaldas 5. veebruaril kokkuvõtte pealkirja all: „Ehmatav arv – asjatundjad kommenteerivad arvamusküsitlust, mis uuris inimeste motiive mitte hääletada vastaskandidaadi poolt“.

Asjatundjate kommentaare lühidalt.

Tuija Saresma, kultuuriuurija Jyväskylä ülikoolist: „See on täiesti ehmatav arv /…/ Mõte, et presidendina edukaks toimetulekuks peab olema hetero, on hämmastav.“

Pekka Rantala, seksuaalsete ja sooliste vähemuste inimõiguste organisatsiooni Seta esimees, leiab samuti, et 40% on murettegevalt suur osa. „Kui mõelda, kuivõrd suuri edusamme on tehtud samaväärsuse ja võrdõiguslikkuse alal, siis oleksin lootnud, et see arv olnuks väiksem.“

Johanna Vuorelma, poliitikauurija, leiab: „Tulemus näitab, et seksuaalne suundumus on endiselt üks hääletamisotsust mõjutav tegur“. Tema arvates näitab see, et konservatiivsetel väärtustel on Soomes üha tugev positsioon, kuigi paljud sooviksid, et seksuaalsete suundumuste teema jääks poliitikast väljapoole.

Tuija Saresma märgib, et samal ajal kui sallivust on lisandunud, on ka konservatiivide hääled tugevnenud. Seda nähtust on niisiis märgata mitte ainult mujal maailmas, vaid ka Soomes.

„Konservatiivne tagasilöök on seotud parempopulismi tõusuga. Näiteks nii naiste kui ka seksuaalsete ja sooliste vähemuste õigusi tahetakse ahendada. Ka abordiõigust tahetakse koomale tõmmata,“ seletab ta.

Siin vaadeldud artikkel pole ainus sedalaadi arvamusavaldus. Helsingin Sanomat on avaldanud ka lugejakirja, kus lugeja Liisa Kähkönen kirjutab:

„Küsitluse tulemus näitab, et meie maa on endiselt üpris homofoobne ja eelarvamuslik. Arvasin, et elan 2020datel aastatel sallivas Soomes, kuid täheldan nukral meelel, et olen eksinud.“

Küllap selles vaimus vastukajasid tuleb veel, uudis arvamusküsitlusest on üsna värske. Millisele seisukohale asub Soome peavoolumeedia, seda pole tarvis kolme korda arvata.

Omal ajal püüti N. Liidus kauakestvate ülimassiivsete ajupesukampaaniate abil kasvatada uut, kommunistlikku nõukogude inimest. Ürituse kasutegur jäi ometi nullilähedaseks.

Soomes on aastakümneid püütud inimeste ajusid pesta sallivusvihkamise suunas – ikka et sallitaks kõike kauget ja ebaloomulikku ning vihataks oma maad ja rahvast ja kõike, mis on looduslik ja toimib. Eduskunnast on läbi surutud abordi-, trans- ja vihakõneseadusi… Miski ei aita. Nagu paljud Euroopa põllumehed suhtuvad rohepöördesse, nii suhtuvad paljud soomlased loomuvastasustesse.

Ainult traktorid püsivad esialgu taluõuel.

Paul Oja