Euroopa Liidu lipp on ikka Eestis kaksipidi mõistmist tekitanud – ühed poliitikud on selle poolt, et see oleks alati tähtsaim, teised aga leiavad, et Eesti lipp on esmatähtis ja EL-i oma peab leppima teisejärgulise rolliga.
Nii hakkas Reformierakond kisama, kui Riigikogu esimees Henn Põlluaas viis Toompeal Valgest saalist välja kaks Euroopa Liidu lippu, taastades olukorra, kus Eesti riigi parlamendis on aukohal neli sinimustvalget lippu. Kaks tähelippu heisatakse sinna teatud tähtpäevadel.
Nüüd on Kilingi-Nõmmes Euroopa Liidu lipu heiskamise ümber tekkinud uus skandaal, mis päädis sellega, et Pärnu linnavolikogu 15 liiget andsid hiljutisel istungil sisse umbusaldusavalduse volikogu aseesimehe Helle Kullerkupu (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) suhtes, heites talle ette Pärnu linna ja volikogu maine kahjustamist. Jutt käib rahvusmeelsete protestist selle kohta, et Saarde vallale kingitud Euroopa Liidu lipp heisati Vabadussõja mälestussamba juurde.
Ei saa olla mingit kahtlust, et suveräänse Eesti lipp on igas olukorras esmatähtis. Eesti pole ei USA osariik ega Nõukogude Liidu liiduvabariik, kus liitriigi lipp heisati või heisatakse prioriteetsena. Euroopa Liit pole vähemalt praegu veel föderatsioon (kuigi paljud seda soovivad), vaid ta koosneb suveräänsetest riikidest, mistõttu esmatähtis on alati liikmesriigi riigilipp.
Keegi ei taha Euroopa Liitu ega tema lippu alatähtsustada, aga me oleme ennekõike siiski eestlased Eesti riigis, EL-is aga oleme koos teiste demokraatlike Euroopa rahvastega. Meil on omad riiklikud institutsioonid, mille kaudu valitsetakse riiki ja ka nende ees hoonete on sinimustvalge tähtsaim, sest Brüssel ei ole meie valitseja, vaid koostöö koordinaator.
Kilingi-Nõmme skandaali taustal peab eraldi ära märkima, et on palju kohti, mille puhul pole Euroopa Liidul ja selle lipul sündmuste või teatud objektidega mingit pistmist, ja üheks selliseks on Eesti vabadusvõitlus ning omariikluse teke. Palju sellest toimus ammu enne EL-i moodustamist ega oma Brüsseliga mingit pistmist. Sellesse temaatikasse pole EL-i vaja vähimalgi määral pühendada – seda enam, et see ühendus liigub praegu liikmesriikidelt nende kättevõidetud suveräänsuse ärakorjamise suunas.
Kahjuks on Eestis palju nn eurolojaliste, kes tahaksid Euroopa Liidu esiplaanile seada – seda peamiselt orjameelsusest, mida näitasid ka Isamaa parlamendisaadiku Andres Metsoja sõnad, kes arvas, et kuna EL jagab ohtralt raha, siis sobib tähelipp isegi Vabadussõja monumendi juurde, sest muidu jäetavat Eesti rahata.
UU