Tallinn on täis europlakateid, millel teatatakse, et EL-is olevat meedia, sõna, teadus ja ei tea mis veel vabad. See on vaid valelik propaganda.
Eesti on euroliiduvabariik ja seda, kui “vaba” on sõna, nägi kogu ühiskond Rein Veidemanni tühistamise järgi. Kui “vaba” on teadus, näeme me Delfi tsenseerijate pealt, kes “tühistavad” iga artikli, mis ei nõustu sellega, et kliimamuutusi põhjustab ainult inimtegevus.
Kas meedia on vaba? Jah, on, nii palju kui liberaalne kett võimaldab. Võib ju tunduda, et ajakirjandus saabki kõigest kirjutada, aga ta saab seda teha vaid “liberaalse demokraatia” ülistamise raamides. Lehtedes kirjutatakse probleemidest tõesti palju ja sageli ka võimukriitiliselt, näiteks Kaja Kallase idaäri või Kalle Laaneti väidetava seaduserikkumise kohta, aga ka sel on raamid – ilmselt tohib kirjutada siis, kui teema või juhtumi avalikustamine on kasuks kellelegi võimusüsteemist.
Katsugu ajakirjandus aga kirjutada näiteks massimigratsiooni negatiivsetest külgedest, homoagenda ja marufeminismi agressiivsusest, suveräänsuse loovutamisest Brüsselisse jne – ja sõna ei ole enam vaba, välja ilmuvad tsensuur, vihakõnesüüdistused, libauudiseks tembeldamine.
Ehk siis tohib ajakirjandus kritiseerida vaid nähtusi, aga ta ei tohi kritiseerida süsteemi kui tervikut ja selle halbu külgi, ei tohi olla ühiskonnakriitiline – siis lõpeb sõna- ja ajakirjandusvabadus kohe otsa.
Meediavabadus näib justkui olevat, aga selle nullib täiesti ära ajakirjanike sajaprotsendiline enesetsensuur. Leheneegrid teavad, millest kirjutades saab kiita ja koguni Bonnieri preemia, millest kirjutades aga võib jääda tööta või satub turvalisus ohtu. Mitte keegi ei soovi tuhnida ei VEB Fondi ega Skandinaavia pankade rahapesus – EKRE-t ja SAPTK-d rünnata on ohutum, sealt tulevad kuulsus, kiidusõnad ja preemiad.
Nn luigemeedia näiteks on loonud omatahtsi skeeme SAPTK ja ülemaailmse katoliikluse sidemetest, aga kas nad julgeksid-tahaksid avalikustada LGBT ülemaailmset võrgustikku ja selle rahastamist? Või seda, kuhu liikusid ja liiguvad Sorose ja USAID-i rahad Eestis?
Eesti ajakirjandus ei ole sõltumatu, siin on kõik paika pandud, nagu kogu EL-is: on teemad, millest võib kirjutada ja teemad, millest on ohtlik kirjutada. Võib öelda, et kogu ajakirjandus töötab mugavustsoonis ja töökäsuna välja antud noodivihiku järgi.
Ilmselt oli avalik-õiguslik meedia Ungaris tõesti Orbani kontrolli all ja kirjutas rahvusteemadel (kuigi Ungaris oli ka tugev euromeelne erameedia) – ja mis nüüd Magyari ajal muutub? Orbani-meedia muutub Magyari-meediaks ja rahvuslike teemade asemel hakatakse kirjutama oode Brüsselile. Vahetuvad inimesed, ideoloogia ja poliitika.
Eesti ERR väidab, et olevat sõltumatu. Miks siis pervoetenduste ja geiisade ülistamisele järgnenud pahameelele reageeriti tühistamistega? ERR kaitses oma ideoloogilist liini, näidates, et ta on “liberaalse demokraatia” propagandatoru.
Euroopa Liit oli kunagi demokraatlik. Mida rohkem koondub võim Euroopa Komisjoni ja “von der leninite” kätte, seda vähem talutakse kriitikat. Nagu kirjutas üks konservatiivne kolumnist: “Brüsselist on juba ammu kadedusega jälgida totalitaarseid režiime, kes kujundavad ise avalikku arvamust ja meediaruumi. Nüüd kehtestab EL totalitarismi omade võtetega, mitte otse Gulagi, vaid vihakõneseaduste, piirangute, jälgimise ja repressioonidega.”
Milline võiks olla vaba meedia? Alustuseks oleks hea, kui ajakirjanik küsiks Euroopa Päeva sündmusi kajastades korraldajatelt, kas külastatavus oli 400 000 elanikuga linna kohta piisavalt “euromeelne”. Teles küll räägiti tohutust külastatavusest, aga ei selgunud, kui paljusid need üritused üldse ei huvitanud ja kes käisid seal vaid artiste kuulamas. Lisaks võinuks mõni ajakirjanik uurida ka pronkssõduri juures, milline meelsus tolle rahva seas valitses. Siis saanuks tavaline Eesti inimene teada, millised meeleolud ühiskonnas tegelikult valitsevad ja just see huvitab kogu rahvast päriselt. Aga ilmselt kardab riiklik süsteem neile mittesobivate tulemuste väljakoorumist.
Vabadust meil tegelikult pole, on vaid suurem puur, pikem kett, lõdvem suukorv ja vabakäiguvangid.
Uued Uudised