01.02.2021
Toomas Sildami eeskuju.
ERR-i sovjetimentaliteediga ajakirjanik Toomas Sildam viskus ametnike kaitseks dzotile, väites, et kantsler Marika Priske ei pea tagasi astuma, kuna kõrgemaid riigitegelasi tulekski esmajärjekorras vaktsineerida.
Sildam unustab seda argumenti kaitstes ühe olulise asja: isegi kui see see on õige ja valitsus võtab vastu vastava otsuse, toimus Priske eliitvaktsineerimine igal juhul ebaeetilisel taustal, sest hetkel sellist otsust polnud. Priske käitus igal juhul ebaeetiliselt ja pealegi saadab teda juba maanteehangete ajast kuulsus, mis vihjabki, et ta on võimeline igasugusteks urgitsemisteks.
Kogu Sildami jutt kartusest ebamugavate otsuste ja tegelike vajaduste kohta on mõeldud selleks, et õigustada ametnike kahtlast tegevust ja päästa uue valitsuse mainet. Võib vaid ette kujutada, kui selline asi juhtunuks EKRE osalusega valitsuse ajal – siis nõudnuks seltsimees Sildam kogu “ebaeetilise” valitsuse tagasiastumist.
Sildam pahandab: “…iga avalikkusele vähegi tuntud persoon seisab silmitsi klassivihalise nõudliku küsimusega: kas te astute nüüd oma kohalt tagasi?” Kus oli seltsimees ajakirjanik siis, kui opositsioon nõudis sama vihaga Kert Kingo, Mart Järviku ja paljude varasema valitsuse juhttegelaste tagasiastumist? Ta oli tagasiastumise nõudjate poolel. Aga “klassiviha” tundub ajakirjanikule väga tuttav olevat.
Sildam kirjutab samuti: “Pärast seda koges professor Lutsar, kes langes vaktsiinivastaste turmtule alla, nii räigeid isiklikke rünnakuid, et nüüdne ja endine peaminister, vastavalt Kaja Kallas ja Jüri Ratas, nimetasid neid häbiväärseteks, alatuteks, koledateks. Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere arvates aga näitavad rünnakud professor Lutsari vastu, et puusalt tulistatud vihakõnede ajastust liigume täpselt sihitud ähvarduskõnede ajajärku.”
Siin on Sildam kõvasti puusse pannud – need, kes seavad kahtluse alla tippametnike eelisvaktsineerimise, pole küll vaktsiinivastased, sest tollele seltskonnale pole kellegi vaktsineerimine mingi probleem, olgu see eliit- või muidu kaitsesüst.
Sildam vahendab ülepingutatud juttu “sihitud ähvarduskõnede ajajärgust”, millega üritab ta öelda, et mistahes kriitika ametnike vastu olevat lubamatu – nemad on võrdsest võrdsemad, eriti Reformierakonna valitsemisaegadel. Kui Soomere väidab, et rünnak Lutsari vastu on rünnak kogu Eesti riigi vastu, siis on see riik küll omadega läbi – üks inimene on “kogu riik”.
Isegi kui Irja Lutsar on tõesti hea ja vajalik spetsialist, meenutab tema nimetamine “riigiks” väga üht Sildamile südamelähedast riiki ida pool.
Kogu Sildami arvamusloost kumab läbi üks mõte – nüüd on “meie valitsus”, rind ette, granadikimp pihku ja dzotile.