Ei või olla! Lõpuks mõtleme ka oma inimestele?

Lõpuks on hakatud ka väljaspool rahvuskonservatiive aru saama, et Ukrainast tulnud sõjapõgenikega on probleem. Ja seda julgetakse viimaks ka avalikult välja öelda. Lausa sel määral, et Maaleht esitas vastava küsimuse presidendile endale.

„Siit-sealt on hakatud avaldama rahuolematust Ukraina põgenike suhtes. Osa inimesi arvab, et kas nad ikka peavad saama nii palju soodustusi ning lapsed tasuta laagrisse ja Lottemaale. Mida teie arvate?“ küsis Maalehe ajakirjanik usutluses Alar Karisega.

Karis vastas: „Eks see ole teatav vastutulek, aga arusaadavalt ei saa kesta igavesti.

See on kummardus ukrainlastele, et nad on sõjas ja et nad on põgenikud. Ühel hetkel peab aga elu normaliseeruma nende jaoks, kes põgenikena siia jäävad. Lootus on, et sõda jõuab sellisesse faasi, et inimesed saavad oma kodumaale tagasi minna. Ma ei usu, et see erisus väga kauaks kestma jääb. (—)

Aga eesmärk on ikkagi, et nad läheksid oma kodumaale tagasi. Sest seal on vaja riik üles ehitada, kui sõda läbi on. Ja kui haritud inimesed enam koju tagasi ei tule, siis see on ka Ukraina jaoks probleem.“

Lisaks lausus riigipea, et ta mõistab nende nurinat, kes tunnevad, et põgenike eest hoolitsetakse rohkem kui enda rahva eest.

Ja nüüd meenutagem, millest EKRE on juba tukka aega rääkinud.