Esmaspäeval vastas minister Terras EKRE arupärimisele välismaise tööjõu osakaalu suurenemise kohta takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris ja rahvuskonservatiivide seisukohad luges ette Evelin Poolamets.
“EKRE fraktsiooni nimel esitan arupärimise selle kohta, mis puudutab välismaise tööjõu osakaalu suurenemist takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris. Väga paljud meie inimesed on kogenud seda, et taksosse, eriti Bolti omasse istudes ei ole neil võimalik eesti keeles rääkida ja pahatihti ei oska juht ka inglise keeles vastata. Seetõttu on meil ministrile mõned küsimused, sest taksonduse teenus on liikunud suures osas ka äpipõhiseks, konkurents on tihenenud ja hinnasurve juhtidele on ka kasvanud. Samal ajal on sagenenud probleemid seoses nõrga järelevalve ja keeleoskuseta teenusepakkujatega. Üha enam juhitakse tähelepanu asjaolule, et odava tööjõu ja agressiivse hinnakonkurentsi tõttu võivad Eesti juhid turult välja tõrjutud saada.
Toon ka mõned statistilised andmed. Näiteks Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt väljastati aastatel 2019–2024 teenindajakaarte taksojuhtidele kokku enam kui 14 000 korral, millest ligikaudu kolmandik väljastati välismaalastele või määratlemata kodakondsusega isikutele. See tähendab seda, et takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris on välismaise tööjõu osakaal viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Samal ajal puuduvad Eestis sisuliselt selged ja toimivad keeleoskuse nõuded takso- ja sõidujagamisteenuse juhtidele, kuigi tegemist on valdkonnaga, kus puututakse otseselt kokku kliendiga, samuti on oluline kliendi turvalisus.
Seetõttu on meil ministrile küsimused. Milline on ministeeriumi hinnang Eesti taksoturu praegusele olukorrale ning kas valitsus näeb riski, et Eestis võib tekkida olukord, kus kohalikud juhid surutakse turult välja? Ja kas ministeerium peab põhjendatuks olukorda, kus taksoteenust võivad osutada inimesed, kelle eesti keel on puudulik või suisa olematu? Samuti tunneme huvi, kas valitsus kaalub ühistranspordiseaduse muudatustega kehtestada takso- ja sõidujagamisteenuse juhtidele selgemad eesti keele oskuse nõuded. Ja viimane, seitsmes küsimus: kuidas hindate viimati seadusena vastu võetud välistööjõudu puudutavate soodustuste mõju takso- ja sõidujagamisteenuse kvaliteedile ja muidugi ka liiklusohutusele?”
EKRE saadikud ministri vastustega rahule ei jäänud.
Martin Helme: “Te tahate meile öelda, et te ei ole olnud võimelised kahte andmebaasi kõrvutades meile ütlema, kui palju on viimastel aastatel lisandunud mitte-Eesti kodanikke või välismaalasi meil Boltide, Woltide ja taksojuhtidena. See on ju põhimõtteliselt kaks Exceli tabelit. Ja siis te tegelete analüüsiga! Arupärimisele antakse aega. Millal see arupärimine on meil esitatud? Iidamast-aadamast, maikuus. Selle aja jooksul ei ole kahte tabelit suutnud kokku panna arupärimisele vastama tulemise eel.”
Mart Helme: “Valitsus peaks töötama ikkagi, või riigiaparaat tervikuna, nagu orkester. Ei ole niimoodi, et on kaks või kolm või neli erinevat ametkonda ja seal toimuv on nagu mingites paralleelsetes universumites toimuv. See põhjendus ei veena.
Ma tulen selle juurde, et väidetavalt nagu ei tõrjuks sisserändajad Eesti päritolu või, ütleme siis Eesti varasemaid alalisi elanikke töökohtadelt välja. Tõrjuvad küll. Ma ei ole küll väga suur taksokasutaja, aga siiski, kui ma näiteks sõidan siin endise Tulikaga – mis ta nüüd on, Forus – siis seal räägitakse korralikult eesti keelt. Võib aktsendist aru saada, et inimesed ei ole rahvuselt eestlased, aga räägivad korralikult eesti keelt. Kui ma sõidan Boltidega, siis seal tihtipeale ei saada absoluutselt aru eesti keelest, ei suudeta väljenduda eesti keeles. Ja samal ajal kurdavad needsamad Foruse taksojuhid, et see sõidujagamisteenus tõrjub nad pikkamööda turult välja. Nii et kvaliteetsem teenus tegelikult tõrjutakse turult välja ebakvaliteetse teenuse poolt. Mis ikkagi on siis teie ministeeriumi, mille haldusalasse see kõik kuulub, kuna te siin meile vastate, plaan, et sellist olukorda muuta?”
Siim Pohlak: ” Mulle tundub, et te ikkagi vist ei saa siin selle probleemi mastaabist päris hästi aru. Ma olen oma tuttavate käest kuulnud väga palju lugusid, et nendesamade sõidujagamisteenust pakkuvate ettevõtete juhid ei oska sõnagi eesti keelt. On ka selliseid juhte olnud, minu tuttavad on kirjeldanud, kuidas ei osatud ka ei inglise keelt ega vene keelt. Sisuliselt tuli kätega selgeks teha, kuhu sõita soovitakse. Teiseks, needsamad kuskilt Kaug-Idast tulnud juhid, kes on kolme kitse eest võib-olla load saanud, saavad vahetada 185 päeva Eestis viibimise järel oma load täiesti rahulikult B-kategooria Eesti juhilubadeks ja hakata taksot sõitma, kui nad saavad selle Bolti rooli. Kas te ei näe siin esiteks tõsist probleemi teenuse kvaliteedis ja teiseks ka ohtu liikluses?”
Helle-Moonika Helme: “Ega keegi ei nõuagi siin turumajandusse sekkumist, aga no reeglid võiksid ikka kõigile ühtsed olla. Seda küll küsitud ei ole, aga keelenõuete rikkumine on asja üks külg, teine, veelgi suurenev probleem on ju tegelikult see, et naiskliendid tunnevad ennast äpitaksodes juba ka meil ebamugavalt ja on kogenud ahistamist. See ei ole ju tegelikult see kvaliteetne ega turvaline teenus, mida me tahame ja milleks meil on ka igati õigus. Ka Eestis on avalikkuse ette tulnud juba juhtumid, kus välismaalasest äpitaksojuht on reisija vägistanud, Sudaani ja Egiptuse kodanikud. Soome politseiamet on ametlikult toonud välja, et pärast taksondusturu liberaliseerimist 2018 suurenes seal taksojuhtide sooritatud seksuaalkuritegude arv ja kahtlustavad olid sisserändaja taustaga. Minu küsimus oleks nendele lisaks – te võite improviseerida –, aga siiski: mida teie või teie valitsus kavatseb ette võtta, et see kõik ei jõua ka Eestisse?”
Anti Poolamets: “Te olete meile probleemi kaela tõmmanud. See probleem on alanud enne teid, aga te ei ilmuta mingit tahet selle olukorra lahendamiseks. Massiliselt tuleb kaebusi, et eesti keeles ei saa Eesti Vabariigi pealinnas enam teenuseid, olgu see toitlustus, olgu see taksondus või muu. Me oleme kaotamas oma pealinna ja see on meile alandus ja häbi. Ja mis puudutab teie valdkonnale alluvat taksondust – no vaadake ise, mis numbrid! Nigeeria kodanikele 150 korral, Pakistani kodanikele 157 korral jne, jne, jne. On ülimalt palju kaebusi, et nad ei saa eesti keelega hakkama. Neile peaks minimaalse eesti keele eksami tegema komisjoni ees, mitte nii, nagu praegu Bolt teeb, et nad toksivad kellegi sõbra kõrval endale mingi enesekontrolli testi sisse. See ei ole mingisugune eksam. Võtke midagi ette, on mu palve. Kas te olete valmis keeleseaduse täitmist oma valdkonnas tagama? “