Kartellierakonnad on võtnud endale vabaduse tõlgendada kõike oma rikutuse astmelt – nii eeldavad nad enda olemusele tuginedes, et ka EKRE on nendesugune.
Kui EKRE esitab kas oma programmi või siis mingi eelnõu Riigikogus, vaatavad kartellipoliitikud seda oma mätta otsast – ju see on mingi riugas, soov rahvast ära lollitada või sulaselge populism. Nad ei suuda lihtsalt uskuda, et keegi võiks oma juttu tõsiselt mõelda ja lubatu ka ellu viia, ning vastu tegutsema ajab neid väike hirm südames: “Äkki teevadki ära?”.
Nüüd tõi sellele lisa ka üks uuring, õigemini uuringuekspert, kelleks on Kantar Emori esindaja Aivar Voog: “Erakonnal, kelle põhiidee on Eesti-kesksus, võiks olla laia kandepinda küll, aga kui seal on väga kitsalt defineeritud väärtused, siis takistab see neil peavooluerakonnaks muutumast.”
Kõigepealt – EKRE ei soovi peavooluerakonnaks muutuda, eriti veel praeguste üldlevinud arusaamade kontekstis. Erakond vastandab ennast hea meelega kogu sellele kahekeelsele, vastutustundetule, minnalaskvale ja Brüsseli ees lömitavale seltskonnale, sest selline poliitika pole rahvuskonservatiividele vastuvõetav.
Voog väidab, et EKRE nõrkuseks laia kandepinna saavutamisel olevalt “väga kitsalt defineeritud väärtused”. Taas — EKRE ei tahagi minna Reformierakonna “avatud rahvusluse” või Isamaa “rõõmsa rahvusluse” teed. EKRE Eesti-kesksuse põhiidee aluseks on eestlaste kui rahvuse, eesti keele ja kultuuri ning Eesti suveräänsuse esiplaanile tõstmine kõigi muude arengute ees. Kui see tähendab kitsaid väärtusi, siis see ongi EKRE valik. “Eesti-kesksuse laialt defineeritud väärtused” sotside ja teiste kartellierakondade tõlgenduses, kus tähendab see tähendab piiratamatut sisserännet, perverssustel põhinevaid “euroopalikke väärtusi” ja Euroopa Liidu suundumist föderalismi suunas, polegi rahvuskonservatiivide tee.
EKRE kandepind võiks tõesti laiem olla, kuid mitte oma põhimõtetest loobumise arvelt, sest nende põhimõtete toetajaid on väga palju. Laiema kandepinna teket takistavad pigem kogu riikliku poliitilise süsteemi, süvariigi, kartellierakondade, peavoolumeedia ja vasakliberaalse leeri äge, valede ja alatusteni ulatuv propagandasõda EKRE vastu.