Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu saadikud esitasid täna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole arupärimise seoses Elering ASi taotlusega algatada Põhjamaade–Balti vesinikutaristu Eesti osa riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Tegemist on väga suure ruumilise mõjuga piiriülese taristuprojektiga, mille võimalikud trassid läbivad 24 omavalitsust, sealhulgas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori ja Saarde valda ning Pärnu linna, Kuusalu, Jõelähtme, Raasiku, Saue, Rapla, Türi, Viljandi, Tõrva ja teisi valdasid.
„Seni on riigi eriplaneeringuid algatatud objektidele, mille riiklik huvi on olnud selge ja vahetu – energiajulgeolek, riigikaitse, teedevõrk. Vesinikukoridori puhul jääb aga arusaamatuks, milles seisneb Eesti enda otsene kasu. Avalikkusele esitatud info põhjal on Eesti pigem transiitriigi rollis, samal ajal kui vesiniku tootmine ja tarbimine toimuvad valdavalt väljaspool Eestit,“ seisab arupärimises.
Lisaks küsivad EKRE saadikud:
• milline on Eesti territooriumile kavandatava vesinikutaristu kogumaksumus ja rahastamismudel
• kui suur osa kuludest kaetakse Euroopa Liidu toetustega ning kui suur osa jääb Eesti riigi või maksumaksja kanda
• kuidas jaotuvad riskid juhul, kui vesinikuturg ei käivitu prognoositud mahus
• kas ja kuidas võivad projekti kulud tulevikus kanduda Eesti tarbijatele võrgutasude või riigieelarve kaudu
• milline on Eesti otsene ja rahaliselt mõõdetav kasu võrreldes kulude ja riskidega.
Eraldi tähelepanu pööratakse ka julgeoleku- ja ohutusriskidele, arvestades varasemaid taristukahjustusi Läänemeres, ning küsimusele, kuidas on tagatud vesinikutoru kaitse sabotaaži ja tahtliku kahjustamise eest.
Samuti nõuavad saadikud selgitusi, kuidas kaasatakse sisuliselt kohalikke omavalitsusi ja maaomanikke ning millised on kompensatsioonipõhimõtted püsivate servituutide ja maakasutuspiirangute eest.