21.03.2024
EKRE tegi ettepaneku kaotada riigikogulase kuluhüvitised
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud eelnõu, millega sooviti lõpetada riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine.
Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikmel on kuluhüvitiste raames võimalik liisida omale ka autot kuni 450 euro eest kuus.
EKRE tegi ettepaneku lõpetada kuluhüvitiste maksmine riigikogu liikmetele, sest riigikogu liikme palk ja riigieelarvelised eraldised erakondadele on praegu piisavalt suured, et sellest teha vajalikud kulutused poliitikale ning oma valijatega suhtlemisele.
“Riigikogu liikmete suured kuluhüvitised riivavad rahva õiglustunnet, sest ei täida oma eesmärki ning on pigem käsitletavad lisatasuna põhipalgale, mida kasutatakse autode ostmiseks või kaheldava kasuteguriga kuludeks valijatega suhtlemise nimetuse all. Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent riigikogu liikmed on justkui priviligeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti,” seisis eelnõu seletuskirjas.
Ühes aastas kulub riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale praegu 1,96 miljonit eurot. Mullu kevadel ametisse astunud riigikogu on napilt poole aastaga kulutanud üle 500 000 euro kuluhüvitisteks.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni (seal on enamuses võimuliidu saadikud) ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa riigikogu liiget.
Siim Pohlak: riigikogulaste kuluhüvitiste eest saaks üleval pidada veerandsadat maakooli
EKRE fraktsiooni aseesimees Siim Pohlak, kes pole mitte kunagi kasutanud sentigi kuluhüvitisi, ütles riigikogu ees peetud kõnes, et summale, mis on ette nähtud parlamendiliikmete kuluhüvitisteks, saaks eelnõu vastuvõtmisel leida oluliselt parema otstarbe.
„Toon lihtsalt näite, et 25 väikest maakooli saaks selle raha eest aasta otsa üleval pidada selle asemel, et neid kinni panna, nagu praegune valitsus on otsustanud teha. Loomulikult on palju rohkem asju, mida lahendada, aga siit Toompealt see raha suunata maapiirkondade arengusse oleks igal juhul õige. Praegune kuluhüvitiste süsteem on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ja mittetoimiv, pigem kompromiteerib ettevaatamatu kasutamise korral parlamendi mainet ja Riigikogu liikmeid,“ ütles Pohlak.
„Kui keegi tuleb rääkima, et kuluhüvitiste kaotamise korral jääb parlamendil töö tegemata või saadikud ei saa enam tööle sõita, siis see ei ole tõsiseltvõetav jutt. Kuluhüvitisi on piiratud ka varasemalt. Eelmise majanduskriisi ajal 2009. aastal kärpis parlament oma kuluhüvitisi kolmandiku võrra – lausa kahe kolmandiku võrra täpsemalt – ja tol korral tehti seda üksmeelselt.“
Pohlaku sõnul on valitsuse saamatu poliitika tagajärjel Eesti vajunud Euroopa sügavaimasse majanduskriisi. „Ettevõtted on järjest suurenevates raskustes, sulgevad uksi ja koondavad, inimeste ostujõud langeb. Samal ajal kärbib valitsus kõige suurema vaesusriskiga ühiskonnagruppide arvelt: võtab raha ära suurperedelt, võtab raha ära pensionäridelt ning teeb samas koos maksuastme kaotamisega kõrgepalgalistele lähiajal veel täiendava palgatõusu.“