04.11.2025
Riigikogu
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme andis täna üle eelnõu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimise kohta, mille Riigikogu ratifitseeris 2017. aasta 20. septembril.
Eelnõu eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada menetlus, mille tulemusena Eesti Vabariik denonsseerib Euroopa Nõukogu 2011. aasta 11. mail Istanbulis vastu võetud Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon).
Eelnõu vastuvõtmise korral algatab Vabariigi Valitsus Eesti väljumise konventsioonist vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele ning Euroopa Nõukogu konventsioonide denonsseerimise korrale.
Kuigi konventsiooni ametlik eesmärk on edendada naiste kaitset vägivalla eest ja tugevdada ohvrite õigusi, on selle tegelik rakenduspraktika mitmes Euroopa riigis näidanud, et konventsioon on kujunenud ideoloogiliseks raamistikuks, mille kaudu on seadusandlusse ja haridussüsteemi juurutatud ühiskonda polariseerivaid ja traditsiooniliste väärtustega vastuolus olevaid sotsiaalse soo käsitlusi.
Konventsioon ei piirdu vägivalla ennetamise ja tõkestamisega, vaid sätestab riikidele kohustuse rakendada nn „sootundlikke poliitikaid“, toetada vastavatest põhimõtetest lähtuvaid mittetulundusühinguid ning muuta haridussüsteem ja avalik kommunikatsioon vastavaks konventsiooni sooideoloogilistele tõlgendustele.
Eelnõu algatajad leiavad, et selline lähenemine: ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusliku korraga, mis tugineb perekonna ja traditsiooniliste väärtuste kaitsele; piirab ühiskonna ja haridusasutuste vabadust kujundada õpetuslikke ja kultuurilisi põhimõtteid vastavalt Eesti rahva moraalsetele arusaamadele; on loonud olukorra, kus ideoloogilised organisatsioonid on saanud eelisrahastuse, samas kui vägivalla ennetamise tegelik tulemuslikkus on jäänud tagasihoidlikuks; on suurendanud ühiskondlikku vastasseisu soo, perekonna ja väärtuste teemadel.
Mitme Euroopa riigi (näiteks hiljuti Läti) kogemus näitab, et Istanbuli konventsioonist väljumine on põhjendatud samm, et taastada riiklik poliitikakujundus kodanikke ühendaval ja väärtuspõhisel alusel, ilma välise ideoloogilise surve ja sõltuvuseta rahvusvahelistest lobiorganisatsioonidest.
Eelnõu vastuvõtmisel ja konventsioonist lahkumisel ei kao Eesti õigusruumist ega poliitikast pühendumus naiste ja perede kaitsele vägivalla eest.
Eesti riigil on olemas ulatuslik siseriiklik õigusraamistik, mis tagab vägivalla ennetamise ja karistamise, sealhulgas karistusseadustiku vastavad sätted, sotsiaalhoolekande seaduse ning ohvriabi seaduse alusel toimiv tugisüsteem.
Lahkumine Istanbuli konventsioonist ei takista Eestil jätkamast koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, vaid võimaldab kujundada oma vägivalla ennetamise ja ohvrite toetamise poliitikaid sõltumatult ja rahvuslikest huvidest lähtudes.
Eelnõu on kooskõlas Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega, eeskätt sätetega, mis rõhutavad perekonna ja rahvuskultuuri kaitset.
Eelnõu eesmärk on taastada Eesti suveräänsus oma väärtuspõhise perekonna- ja hariduspoliitika kujundamisel ning lõpetada osalus konventsioonis, mis on osutunud vastuoluliseks ja ebaefektiivseks vahendiks vägivalla vastu võitlemisel.