Riigikogu EKRE fraktsiooni kõik üheksa liiget: Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Arvo Aller, Rain Epler, Mart Helme, Rene Kokk, Siim Pohlak, Anti Poolamets ja Evelin Poolamets, esitasid täna Vabariigi Valimiskomisjonile avalduse, milles nõuavad, et õiguskantsler Ülle Madiset ei registreeritaks Vabariigi Presidendi kandidaadiks, kuna tema kandideerimine ametis olles rikub põhiseadust. Kui valimiskomisjon sellega ei arvesta, pöördutakse kohtusse.
„Seadus ja põhiseadus ei ole mõeldud selleks, et neist mööda hiilida sel hetkel, kui see parasjagu kellelegi sobib,“ ütles EKRE esimees Martin Helme. „Õiguskantsler on riigiametnik, mitte poliitik. Kui ta hakkab ühel päeval kontrollima Riigikogu tegevust ja teisel päeval kerjama samalt Riigikogult hääli endale uue ameti jaoks, siis on selge, kummale poole kaal läheb. See ei ole sõltumatus, see on kokkulepe nende endi vahel, kes juba niigi võimul on.“
EKRE fraktsioon leiab, et Ülle Madise kandidatuur ametis olles rikub jämedalt põhiseaduse §-dest 4 ja 139 tulenevat võimude lahususe põhimõtet ning õiguskantsleri sõltumatuse nõuet. „Reformierakond, Eesti 200, sotsid ja nüüd ka Isamaa on kokku leppinud, et upitavad oma kandidaadi ametisse ilma, et keegi küsiks, kas see üldse on seaduslik. Meie küsime. Ja vastus on: ei ole,“ lisas Helme.
Fraktsioon viitab avalduses muu hulgas tunnustatud riigiõigusteadlase, Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessori Madis Ernitsa korduvale hoiatusele, mille kohaselt õiguskantsleri kandideerimine presidendiks tekitab lahendamatu institutsionaalse huvide konflikti: õiguskantsler peab põhiseaduse järgi kontrollima just seda Riigikogu, kelle hääli ta samal ajal endale kaubelda püüab. „Kui kõrgeim õiguse järgija muutub üheks päevaks häälte kerjajaks, kaotab kogu institutsioon oma mõtte,“ selgitas Helme.
Avalduses tuuakse esile ka, et kohtunike eetikanõukogu on 2025. aastal selgesõnaliselt leidnud, et kohtuniku kandideerimine Riigikogu või kohaliku omavalitsuse valimistel ei ole kokkusobiv kohtuniku sõltumatusega: seda isegi siis, kui kohtunik kandideerib parteituna. „Kui kohtunikule ei ole see lubatud, miks peaks see äkki olema lubatud õiguskantslerile? Kas põhiseadus kehtib valikuliselt, vastavalt sellele, kes parasjagu võimul on?“ küsis Helme.
Avalduses juhitakse tähelepanu ka sellele, et Ülle Madise ise on avalikult tunnistanud, et tema jaoks on tähtis säilitada erapooletuse „kuvand“, mitte pelgalt olla sisuliselt erapooletu. „Kui inimene, kes välja valib sõnu sama täpselt kui Ülle Madise, räägib ühtejutti „kuvandist“, mitte sisust, siis ta ju tegelikult ise tunnistab probleemi,“ märkis Helme. „Aga tõelises olukorras ei piisa enam ka kuvandist: kui sa käid fraktsioonides hääli kauplemas ja ütled ise, kui suur toetus sulle piisav on, siis pole sa ei sisuliselt ega näiliselt enam erapooletu. See on mäng, kus Madise tahab korjata poliitilist toetust, hoides samal ajal näo, nagu poleks tegu poliitikaga.“
EKRE fraktsioon lükkab kindlalt tagasi väite, nagu lahendaks küsimuse põhiseaduse § 84, mille järgi lõpevad presidendiks valituks osutumisel kõik varasemad ametid. „See on odav trikk. § 84 ütleb, mis juhtub PÄRAST valimist. See ei anna vastust küsimusele, kas üldse on lubatud kandideerida ametis olles. Need, kes seda argumenti kasutavad, teavad seda suurepäraselt, aga loodavad, et keegi ei viitsi vahet teha,“ ütles Helme.
Fraktsioon toob avalduses välja ka, et õiguskantsleri seadus nõuab ametist lahkumisest teatamist neli kuud ette ning et 2002. aastal astus riigikontrolör Juhan Parts oma ametist tagasi just selleks, et minna poliitikasse. „Seegi näitab, et osad inimesed on ise aru saanud: kui tahad poliitikasse minna, pead enne oma sõltumatust ametist lahkuma. Ülle Madise ei taha seda teha, sest ta tahab mõlemat korraga: võimu ja sõltumatuse maski,“ lausus Helme.
EKRE fraktsioon nõuab, et Vabariigi Valimiskomisjon jätaks Ülle Madise Vabariigi Presidendi kandidaadiks registreerimata. Madise ametis püsimine ei tee tema kandideerimist õiguspäraseks: probleem ei kao, kui ta lubab hiljem tagasi astuda. „Kui Valimiskomisjon otsustab meie ärgitusest hoolimata siiski silma kinni pigistada, siis näeme neid Riigikohtus. See asi ei lõpe tänase avaldusega,“ kinnitas Helme.
Õiguskantsler Ülle Madise kandidatuuri presidendi kohale esitasid täna ennelõunal kokku 75 Riigikogu liiget Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Reformierakonnast, Eesti 200-st ja Isamaast.
Avaldus VVK-le (EKRE fraktsioon) 2026-08-23 final(1)_1