15.12.2021
Just sellist olemust rahvuskonservatiivid ERR-ile ette heidavadki.
Kolmapäeval kohtus EKRE Riigikogu fraktsioon rahvusringhäälingu nõukogu esimehe Rein Veidemanni, juhatuse esimehe Erik Roose ja juhatuse liikme Joel Sarvega ning rahvuskonservatiividel oli ERR-i rahvale palju kriitilisi sõnu öelda.
Saadik Kert Kingo heitis ette seda, et kõigi rahataotluste taustal ERR-i saadete sisu kvaliteet ikkagi ei tõuse, probleemsaadetes käivad “ekspertidena” ühed ja samad külalised, kelle valivad saatejuhid välja vastavalt oma maailmavaatele, ja seetõttu kannatab objektiivsus. Konkreetselt oli jutuks väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni regulaarne kutsumine saadetesse, samas kui teistel erakondadel on sama pädevaid inimesi välja pakkuda.
Saatejuhtide ideoloogiline kallutatus toodi välja ka teiste saadikute poolt – nimelt kui konservatiivsed poliitikud kutsutaksegi saatesse, siis on selgelt nähtav saatejuhtide vaenulikkus nende suhtes. Henn Põlluaas märkis, et saatejuhid on ebaviisakad, räägivad vahele ja üritavad vestluskaaslasest jätta mulje kui ebakompetentsest inimesest. Eraldi märgiti ära ka Astrid Kanneli lubamatult ebaviisakas suhtumine Ungari välisminister Peter Szijjartosse.
Samas kontekstis tõi saadik Merry Aart välja selle, kuidas saatejuht Priit Kuusk üritab peaminister Kallasega vesteldes talle “sobivat materjali” lausa ette öelda. Teise murekohana heitis saadik ette konkreetset “Terevisiooni” saadet, kuhu olid kutsutud verinoored “rohepöörajad”, kelle seisukohad on sageli naiivsed ja tõestamata, kuid kuna keegi neile saates ei oponeeri, jäävadki need kõlama kui tõde. “Kutsuge sellistesse saadetesse ka autoriteedid nagu Indrek Neivelt või Arvi Hamburg, kes tunnevad teemat – kui domineerib ainult naiivsete rohepöörajate seisukoht, siis hakatakse just sellega vaatajate arvamust kujundama,” nentis Merry Aart.
Urmas Reitelmann rääkis sellest, kuidas Aktuaalne Kaamera rääkis küll Valgas hääli ostnud keskerakondlasest, kuid mitte Tõrvas sama teinud reformierakondlasest, ja Peeter Ernits sellest, kuidas Elva võimutülist sai tema rääkida kolm sekundit, oponent aga 33 sekundit. Riho Breivel pidas lubamatuks ka seda, kuidas Terevisiooni ajalehtede tutvustamisel võeti jutuks välismaised rahutused ja üks saatekülaline, noor naine, kommenteeris, et ka Eestis olevat üks selline erakond – saadetes ei tohiks olla lubatud selline asjasse mittepuutuv kommenteerimine, mis tähendab vaenu õhutamist ühe ühiskonnagrupi vastu.
Rein Veidemann tunnistas, et mõnikord minnakse mugavamat teed ja kutsutakse saadetesse neid eksperte, keda juba tuntakse ning Erik Roose pidas valeks oma maailmavaate pealesurumist saatejuhtide poolt, kuid selleks olevat olemas eetikanõukogu. Ka saadete kvaliteedi osas väitis ta olevat ennast rahulolematu, kuid lisas, et nõukogus tehakse otsuseid enamuse seisukohast lähtuvalt.
Kui Erik Roose tutvustas ERR-i plaane ning sellega koos ka uue maja toppama jäänud ehitamist ning mainis suuri elektriarveid, märkis ERR-i nõukogus olnud Urmas Reitelmann: “Ärge unistage, et maja ehitus tuleb, sellest saab Reformierakonna ja Pentus-Rosimannuse kokkuhoiukoht – RE ei salli teid ja rahakott on ministri käes. Aasta lõpus lubatakse kolm nädalat külma ilma ja see hakkab teie elektriarveid alles mõjutama!” ERR-i-siseste kokkuhoiukohtade kohta ütles Reitelmann, et neid on tohutult ja alustada tuleks näiteks ETV+ sulgemisest, samuti soovitas ta hoopis praeguse krundi maha müüa ning üürida ruumid Tallinna arvukatel vabadel büroopindadel, sest tänapäeval ei vajata suuri stuudioid, mis seisavad 95% ajast tühjana. Erik Roose arvas, et sobivaid stuudioruume siiski pole.
Saadik Jaak Valge nentis, et meedias on tasakaalustamatus raske teema, mida on näha niinimetatud pisarasaadetest, mida tehakse Euroopa pagulaskriisi kohtadest, samuti viitas ta sellele, kuidas meedia algatab ühiskonnale oluliste teemade puhul hoopis teisejärgulisi teemapüstitusi, nagu Ekspress Meedia hiljutise eutanaasiateemaga – selleks et tähelepanu valupunktidelt mujale suunata. Ta soovitas monitoorida saateid, et nende tasakaalustatust välja selgitada.
Ajakirjanike globalismimeelsust tunnistasid kõik kohalolijad. Eraldi käsitlusena tuli välja see, kuidas meedias pigem rõhutatakse kui mõistetakse hukka selliseid väljaütlemisi, nagu teeb Jürgen Ligi, kes räägib peldikuopositsioonist või natsionaalsotsalistidest. Urmas Reitelmann meenutas Ahto Lobjakase väljendit valitsuse prussakatest ning nentis, et ka Rwanda genotsiidi ajal nimetasid hutud hävitatavaid tutse just prussakateks. Erik Roose arvas, et avalikkus peaks jõulisemalt selliste ütluste vastu välja astuma.
Anti Poolamets tuletas meelde, et ka ERR-i seaduses on kirjas, et rahvusringhääling peab väärtustama traditsioonilist eesti perekonda, kuid neomarksistlikult meelestatud saatejuhid irvitavad selle seaduse üle ning üritavad igati laiendatud perekonna käsitlust sisse tuua – nii tutvustati juba ka homo-Jõuluvana. Saadik avaldas kartust, et varsti võidakse ka ERR-i seaduses traditsiooniline pere asendada mistahes perevariantide käsitlusega – igatahes on saatejuhid juba selgelt seda joont ajamas. Erik Roose nentis seejuures, et tallegi tundus, et Maris Lauri vaenukõneseadus läks päevakorrast maha, kuid see on taas tagasi.