Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE fraktsioon pärib peaministrilt aru, kes andis käsu läbi viia sõjalise konflikti piirile jõudnud tanker Jaguari hõivamine

-
19.05.2025
Venemaa on hakanud hambaid näitama, kui tema varilaevastikku hakati kontrollima. Pildil on tanker Eventin.
© Scanpix

Esmaspäeval luges EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid kõnepuldist ette arupärimise peaminister Kristen Michalile ühe Läänemerel aset leidnud juhtumi kohta, kus Eestil oli oht sattuda sõjalisse konflikti.

Varro Vooglaid: “Mina soovin anda üle iseenda ja rea kolleegide nimel arupärimise peaminister Kristen Michalile seonduvalt ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud intsidendiga Läänemerel eelmisel nädalal.

Tegemist on ikkagi äärmiselt sünge juhtumiga. Mindi jõudu näitama, aga pigem demonstreeriti oma jõuetust. Teatavasti tõusid õhku selle tõttu Venemaa hävitajad, tõusid õhku Portugali hävitajad Ämarilt. Hea, et see militaarne konfrontatsioon ei päädinud militaarse kokkupõrkega.

Igal juhul see tõstatab terve rea väga tõsiseid küsimusi. Oleme sõnastanud neid kokku 13 tükki, alates küsimusega sellest, põhimõttelise küsimusega sellest, kes konkreetselt, nimeliselt oli see isik, kes otsustas sellise operatsiooni elluviimise kasuks.

Kas tõepoolest on nii, nagu meile väidetakse, et seda otsustas merevägi iseseisvalt, ilma poliitilise heakskiiduta, ilma poliitilise suuniseta või on ikkagi tegemist poliitilise otsuse ja poliitilise suunise, poliitilise heakskiiduga? Minu jaoks isiklikult on küll täiesti ebausutav, et selliseid asju võiks saada otsustada merevägi iseseisvalt, pidades silmas, kui kaugele ulatuvad tagajärjed sellel võivad olla. Ma ka ei arva, et see nii on olnud. Tõtt-öelda tekib küsimus, et meile ei ole räägitud nendes asjades tõtt.

Samuti küsime, miks Eesti Vabariik on otsustanud selliseid selgelt üle jõu käivaid operatsioone iseseisvalt ellu viia, selle asemel et tegutseda koos teiste Läänemere riikidega, kellel on teatavasti mereväe võimekus tunduvalt suurem kui Eestil. Seda võib öelda nii Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola kohta.

Küsime ka infosulu kohta, mis leidis aset. Intsident teatavasti leidis aset teisipäeval, meile hakati sellest rääkima alles kolmapäeval. Küsime selle kohta, millised õppetunnid on sellest intsidendist tehtud, ja samuti, milliseid riskianalüüsid on tehtud, et kaardistada ohte, mis niisuguste aktsioonidega võivad kaasneda.”