26.10.2023
Pärnu rahvuskonservatiivid soovivad, et suvepealinn oleks tõmbav, mitte peletav.
10 kuud sepitsesid Reformierakonna, Isamaa, valimisliidu juhid vandenõu, et linnaelanikelt ja turistidelt seitset nahka nülgida. Seejuures ei tulnud neile kordagi pähe opositsioon ja huvigrupid kaasata.
Uue parkimiskorra kehtestamine ja järgnev ränk hinnatõus mõjub laastavalt Pärnu turismimajandusele, seda pole arutatud kohalike elanike esindajate ega ka ettevõtjatega. Seega otsustasid EKRE saadikud kokku kutsuda erakorralise volikogu arutamaks, kas ikka on mõistlik parkimistsooni laiendada ja parkimise hinda tõsta.
Kui Pärnusse hakkavad saabuval hooajal sise- või välisturistid ööbimiskohta või muid teenuseid erinevatest otsingumootoritest nagu Booking või Airbnb otsima ja näevad seal hirmkallist parkimistasu, võib meil tekkida olukord, kus rannapiirkonna, kesklinna või vanalinna asutused jäävad keset suve inimtühjaks.
Pärnule on juba niigi külge poogitud kalli turismisihtkoha kuvand, kus suviste puhkuste plaanimisel tehti valikud pigem odavamate sihtkohtade kasuks. Selle suvehooaja linnavalitsuse suurim ämber kõikide hooajaks lõpetamata ehitustööde kõrval oli matkabusside rannast välja peksmine ja seda keset suvist hooaega, mis ei viita just erilisele professionaalsusele linnajuhtimises. Seega nüüd siit ebameeldiva kogemusega lahkunud turistidel on, mida oma sõpradega jagada ja ka tuttavatele edasi rääkida.
Aga ei, reformierakondlik linnaviletsus on oma rohepööramisega nii ametis, et muudeks asjadeks tal aega pole, Visit Pärnu on oma nime vääriline. Enamasti eelistavad turistid puhkekohti, kuhu pääseb matkabussiga, kus on taskukohased hinnad, parkimistasud marginaalsed ja kulud väikesed. “Hea reklaam” kuurortlinnale, mis juba niigi pikemat aega vaevleb mahajäämuses teiste Läänemere kuurortide ees, kust viimase kümnendiku jooksul on lahkunud keskmiselt 500 elanikku aastas.
Pärnu oma teenuste ja visuaaliga konkureerib teiste kuurortidega, Haapsalu, Jurmala, Palanga, jne. Miks otsustas Pärnu linnavalitsus luua eelise teistele, kes muidugi rõõmustavad sülle kukkunud õnne ja uute klientide üle? Enamus turismiettevõtjaid on loomulikult parkimistasu tariifide tõusu ja uute parkimispiirkondade kehtestamise vastu! Turismiettevõtjad väidavad kui ühest suust, et nendega pole keegi rääkimas ega nõu pidamas käinud, nagu ei suutnud reformierakondlik linnavõim oma uhkust alla neelata ja suhelda valimistel tugeva mandaadi võtnud opositsiooniga.
Kuna enamik turiste saabub linna siiski autoga, vähendab teisele lugemisele saadetud eelnõus kirjeldatud hinnatõus oluliselt Pärnu ranna ja nüüd ka kesklinna külastatavust ning seda ajal, kui paljud inimesed ja ettevõtjad ägavad õndsas teadmatuses, mida tulevik üha kasvava makskoormuse juures tuua võib. Öelge, kuidas turist peaks siis sellistes oludes orienteeruma? Peab Pärnut külastada sooviv turist ikka väga vihane olema oma rahakoti peale.
Uue eelnõuga soovib koalitsioon aga parkimise tasulisena kehtestada aastaringselt, mis muudab Pärnus puhkamise oluliselt kallimaks, see paneb turistid paraku otsustama teiste sihtkohtade kasuks. Parkimistasude kehtestamine madalhooajal on vastuolus eesmärgiga tuua Pärnusse hooajast väljaspool puhkajaid. Kas meil on olemas piisavalt parkimisautomaate, tasuta parklaid, võimalus kasutada eesmärgipäraselt ühistransporti sihtkohta jõudmiseks või lahendus, mis soosiks Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra numbrimärkidega autode parkimist, või on meil kasutusel kasutajasõbralikud mobiilimaksed?
See kohati läbimõtlemata tegevus teeb välisturistile Pärnu külastamise keeruliseks. Puuduvad valikud, mis looks turistile alternatiivi kõrget parkimistasu mitte maksta, oli ju see linnavõimu eesmärk hoida autod linnast eemal? Tund parkimist hakkab ühe euro asemel maksma kaks eurot. Rannas nelja euro asemel 8 eurot, päevas 25 eurot, (enne 12 eurot) Aga saab soetada ka aastakaardi, mis kohalikule elanikule on 150 eurot, (enne 70 eurot) külalisele aga 850 eurot (enne 200 eurot).(!) Arvestuslikult tooksid need muudatused linnaeelarvesse juurde umbes 550 000 eurot. Oluline on aspekt turismibusside parkimisel, mille eest soovitakse küsida rannas lausa topelttasu, 8 euro asemel 16 eurot ja päevas 25 asemel 50 eurot, kas pole see täielik absurd?
Kui ikka nii väga soovitakse turistidest lahti saada, siis ikka saadakse kah. Üks liikumise viise Pärnusse ongi tulla puhkama turismibussiga. Bussituristide puhul on tihti tegemist eakamate või liikumispuudega inimestega, kes on hinnatundlikud ja kelle jaoks on oluline nii majutuspaketi hind, ligipääsetavus, kui kõik muu. Laskumata pikemalt detailidesse, võrreldes 2022. aastaga vähenes oluliselt siseturistide arv, vähenemistrendi näitas ka välisturistide arv. Lendude täituvus vähenes üle 20 protsendi. Pärnu on turismilinn ja paljude siinsete ettevõtete ja elanike käekäik ja ellu jäämine sõltub otseselt turismimajandusest.
Üldteada on fakt, et Pärnu linnast on lahkunud viimase kümne aasta jooksul keskmiselt 500 inimest aastas, mis on märk vananevast ja arengupeetusega linnast. Et saada Pärnu kesklinn ja rannapiirkond autovabaks ja tõsta parkimistasud metropolile sarnaseks, tuleb teha linnal väga palju olulisi investeeringuid, mis muudaks linna turistisõbralikuks.
Lõpetuseks, tasuline parkimine toob kaasa olulise hinnatõusu klientidele, kes ei ole valmis seda kinni maksma. Et vältida linna lõplikku välja suremist, peaks hooaja välisel ajal olema parkimine igal pool täiesti tasuta ning hooajal jätta olukord samaks ja hinnad tõstmata. Seni peaksime järgima praktikat, mis paneb linna elanikkonna ja külastusnumbrid uuesti kasvama.
Turismisektor on tööjõumahukas ning paljud töötajaid käivad tööl maapiirkondadest, kellel puudub õigus osta linnalt parkimiseks sooduskaart. Olukorras, kus kütuse hind tõuseb ja auto omamine muutub luksuskaubaks automaksu näol, ei ole maalt linna tööle sõitvatel töötajatel võimalik osta 250 eurolt 850-le eurole tõusvat aastakaarti, nende palgatase lihtsalt ei võimalda seda.
Linnal on tegemata olulised investeeringud, sissesõiduteede äärde on vaja rajada suured avalikud parklad, mis eeldab head transpordiühendust kesklinna ja rannapiirkonnaga. Tasulise parkimise laiendamisel ja hinnastamisel hakkavad ka kaubanduskeskused parkimist piirama ning muutuvad olude sunnil tasuliseks. Tegemist on ahelreaktsiooniga, kus inimesed otsivad parkimisele alternatiive ning sellega hakkavad kahanema kaubanduskeskuste ja ühes sellega kõigi teiste teenindussektorite käive. Muudatus halvendab oluliselt kohalike elanike heaolu, aga Pärnu linna enda rahakott sõltub ju otseselt Pärnu elanikest ja turistidest! Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik, et ühest küljest töötaks Pärnu linn just kui selle nimel, et siia tuleks rohkem turiste aastaringselt, samal ajal aga soovitakse turistide siinviibimine teha võimalikult keeruliseks, kalliks ja ebamugavaks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna visioon on endiselt muuta Pärnu kuurort Läänemere pärliks! Meil on soov arendada välja jõe ja ranna piirkonna puhkealad ühes promenaadide ja rekreatsioonialadega, rajada Pärnusse elamuskeskus, luua uusi töökohti, toetada väikeettevõtlust ning muuta Pärnu heade puhkamisvõimalustega tervisespordi paradiisiks, kus on taskukohased hinnad ja hea elada! Alati ei tule lahendus hinda tõstes, vaid läbimõeldult, kuulates ära kogukonna ja ettevõtjate arvamuse. Parkimist saab vajadusel piirata ka liikluskorralduse muutmise kaudu.
Edmond Penu, volikogu liige, EKRE fraktsioon