08.11.2022
Eesti keel on alati ohus, kui me oleme suurriikide ja -keelte mõju all.
Esmaspäeval esitas EKRE fraktsioon Riigikogus eesti keele kaitseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida tutvustas fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.
“Esitlen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust. Ja selle on tinginud täiesti selgelt olukord, kus me täna oleme. Eesti on olnud juba üle 30 aasta iseseisev riik, aga ometigi me näeme seda, kuidas igapäeva tasandil eesti keelega olukord ei lähe teps mitte paremaks, vaid lausa vastupidi. Kuigi meil on seaduses sätestatud, et eesti keel on riigikeel ja ka töökeel kõikides omavalitsustes, siis ka seda me paraku ei ole suutnud tagada. Ja seetõttu olemegi esitanud selle eelnõu.
Keeleseaduse kohaselt peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Aga see puudutab paraku vaid ametnikke. On selge, et isikute hulka, kes peavad oskama eesti keelt, tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed. Seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel. Paraku mitte keegi seda ei kontrolli. Ja oleme olukorras, kus paljud kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ei valda või sihilikult ei kasuta eesti keelt.
Kui kunagi nõuti kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt eesti keele oskust, siis täna kahjuks sellist nõuet enam ei ole. Ja me teame, et tegelikult see peaks olema. Selle klausli kaotamise tagajärjel 2001. aastal rikutakse terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes keeleseadust, sest volikogudesse valituks osutunud isikute keeleoskuse üle puudub, nagu ma ütlesin, igasugune kontroll ning volikogu istungeid viiakse läbi pahatihti vene keeles. Me teame, et terve rida omavalitsusi on selliseid. Tegemist on otsese seaduserikkumisega. Lisaks vähendab see motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja mõjub negatiivselt integratsiooniprotsessile.
Antud eelnõu eesmärgiks on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab oma volikogu töös, istungitel ja töös erinevates komisjonides.
Ka Keeleinspektsiooni juht Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, siis ei juhtu see paraku kahjuks mitte iseenesest, nagu me oleme näinud, vaid KOV-valimiste seadusesse tuleb viia volikogudesse kandideerijatele uuesti sisse eesti keele nõue, nii nagu ta oli hulk aastaid. See kaotati ju ainult selles lootuses, et nüüd on eesti keele oskuse tase ühiskonnas juba sedavõrd suur, et küllap ka volikogudes läheb töö eesti keelele üle. Aga ei läinud. Vastasel juhul, kui seda seadusesse sisse ei viida, mitte mingit muutust ei toimu.
Ka Justiitsministeerium toetab selle eelnõu esitajate heaks meeleks volikogu liikmetele eesti keele oskuse kontrolli sisseseadmist. Keeleseaduse vastuvõtmisest on möödunud enam kui 30 aastat. Ei ole normaalne, et suur osa elanikkonnast ei oska endiselt riigikeelt ning Eesti omavalitsuste volikogudes käib töö vene keeles. See tuleb lõpetada. Eesti keelt mitte oskav saadik ei ole ju tegelikult võimeline oma valijaid esindama, sest ta pole lihtsalt suuteline volikogu töös osalema. Kui talle punase või rohelise pastakaga märku antakse ja ta leiab ka õiget värvi nupu üles, siis ei saa ju mingil juhul väita, et see oleks mingi sisuline töö.
Eesti keel kui riigikeel peab kõlama ja olema kasutusel kõikjal. See on otseselt nii põhiseaduslikkuse kui ka meie riigi julgeoleku ja meie keele ja kultuuri kestmise küsimus.”
Allikas: stenogrammid