17.11.2021
Praegune ja järgmine peaminister: Kaja kallas ja Martin Helme.
Viimastel kuudel pidevalt populaarsust kaotanud ja septembri lõpus liidripositsiooni Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale kaotanud Reformierakond pole suutnud hoida ka teist kohta ja on nüüd langenud Keskerakonna järel kolmandaks.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 23,7 protsenti, Keskerakonda 21,7 protsenti ja Reformierakonda 21,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Keskerakonna toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning on käesoleva aasta kõrgeimal tasemel. Jätkuvalt langustrendis liikuv Reformierakond langes reitingutabelis kolmandaks ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemele alates 2019. aasta algusest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,3 protsendiga ning Isamaa 7,8 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3 protsenti ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul on Keskerakonna toetuse hüppeline kasv võrreldes eelmise nädalaga ning Reformierakonna toetuse jätkuv langus viinud toetuste edetabeli selleks nädalaks seisu, kus Reformierakond on kolmandal kohal. “Esimesel kohal oleva EKRE toetus paistab olevat stabiliseerunud kuskile 25 protsenti alla ning vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on vaid õhkõrnalt Keskerakonna kasuks. Kuid üldiste trendide valguses tuleb siiski tõdeda, et Reformierakond on selgelt nõrgemal positsioonil, samas kui Keskerakond oma jalgealust taas kindlamaks muudab. Peaasjalikult küll siiski mitte-eestlastest valijate seas,” märkis Mölder.
Reformierakonna toetuse dünaamika peegeldab Mölderi sõnul ilmselgelt üldisemat pettumust ja rahulolematust erakonna tegevusega valitsuses. “On näha, et paljude valijate silmis need lootused, mis erakonnale pandi nende opositsioonis oleku ajal alates 2016. aastast ning eriti veel pärast 2019. aasta valimisi, ei ole peaministripartei rolli astumisega realiseerunud. Arvestades ka seda toetuse taset, mis on Reformierakonna juhile Kaja Kallasele peaministrina, on erakond praegu üpriski keerulises positsioonis ning vajab külma närviga juhtimist ning üheselt mõistetavaid töövõite selleks, et praegusest madalseisust suuremate kahjustusteta välja tulla,” arutles Mölder.
Teiste erakondade positsioonid ei ole võrreldes eelmise nädalaga märgatavalt muutunud. “Kuigi Eesti 200 toetus on pärast kohalikke valimisi teinud hüppe üles, näitavad iganädalased tulemused, et see hüpe pikaajalisema kasvuni ilmselt ei vii. Kui nende nelja nädala tulemusi eraldi vaadata, on kahel viimasel nädalal Eesti 200 toetus taaskord olnud samal tasemel, kus ta oli kohalikele valimistele eelnevalt. Seega on pigem oodata, et järgmistel nädalatel näeme Eesti 200 toetuse mõõdukat taandumist,” lisas Mölder. (BNS)