Erakondade reitingutabel viimase seisu järgi on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jõudsalt oma toetust kasvatamas ja rebib järele liidrikohal olevale Reformierakonnale.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25 protsenti ja Keskerakonda 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning viimase nelja nädalaga on see langenud 3,5 protsendipunkti võrra. EKRE toetus tõusis nädalaga 1,7 protsendipunkti võrra ning alates juuli lõpust on see tõusnud 5,8 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb EKRE-st juba 9,5 protsendipunkti kaugusele ning nii suur ei ole Keskerakonna kaotus EKRE-le varem olnud
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 9,7 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,6 protsendiga ning Isamaa 7,5 protsendiga. Isamaa toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1 protsenti ja opositsioonierakondi 40,5 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul jätkub ümberjoondumine erakondade toetusmaastikul. Reformierakond on oma toetuse tipust juuni keskel kaotanud praeguseks ligi neli protsendipunkti ning viimase nelja nädala jooksul on nende toetuse langus olnud märkimisväärselt kiire. Sellega paralleelselt on oma toetust hüppeliselt parandanud EKRE, kes on alates Kaja Kallase uue valitsuse moodustamisest juurde võitnud rohkem kui viis protsendipunkti toetust, märkis Mölder.
“EKRE toetus on praegu praktiliselt samal tasemel oma ajaloolise maksimumiga 2021. aasta sügisel, kohalike valimiste eelõhtul. Reformierakonna toetuse langusega paralleelselt on oma positsioone viimastel nädalatel parandanud ka Eesti 200,” ütles Mölder.
Tema sõnul on Reformierakonna puhul esmalt märgata, et mõnevõrra on kahanenud nende toetuse kasvu tagant tõuganud „Kaja efekt“. “Erakonna toetus naiste seas on ikka veel oluliselt suurem kui meeste hulgas, kuid see vahe on viimastel nädalatel oluliselt vähenenud. Üldiselt tundub, et oravate viimaste nädalate toetuse langus on aset leidnud ennekõike nende tuumikvalijaskonnast väljaspool – vähema hariduse ja sissetulekuga kodanike hulgas,” ütles Mölder.
“EKRE toetuse kasv paistab aga olevat palju laiapõhjalisem. Viimastel nädalatel on seda vähem täheldada üksnes nooremate ja ilma lasteta kodanike hulgas. Kõikides teistes peamistes valijaskonnagruppides on rahvuskonservatiivid oma positsioone parandanud,” lisas Mölder. (BNS)