EKRE Kristlaste Ühendus: meile loevad kõigi elud – sealhulgas nende omad, kes on veel sündimata

Laupäevasel EKRE kongressil võttis sõna ka erakonna Kristlaste Ühenduse esimees Tarmo Hints, kes puudutas muu hulgas ka ülemaailmseid probleeme, märkides, et kristlikust perspektiivist lähtudes ei ole mitte kunagi olnud nahavärv oluline. Ehk siis All Lives Matter.

„Hea on taas siin olla koos teiega. Aasta on jälle möödas. Olgugi, et see ei ole olnud tänavu päris tavaline aasta, siis sellest hoolimata on oleme siin Tallinnas koos ja jätkame edasipürgimist.

Sellel aastal on olnud EKRE Kristlikul ühendusel taas üks aasta, kus saame öelda, et kui vaja oli, olime olemas ja hoidsime kätt pulsil. Martin Luther King ütles omal ajal, et kristlased ei ole mitte riigis kaasakoogutajad, vaid nad on riigi südametunnistus. Üritame olla siis südametunnistus.

Jätkasime raadiosaate “Sinu Riik tulgu” tegemist Kuressaare Pereraadios. Sellest on praeguseks kujunenud meie nn. üldine tegevusnäitaja. Erinevaid teemasid sai läbi hekseldatud palju ja uuel hooajal jätkame uue hooga.

Sest me elame vägagi huvitaval ajajärgul. Me näeme, mis toimub maailmas. Mis toimub ka Euroopas. Ameerikas on tõusnud üles liikumine Black Lives Matter (Mustad elud Loevad). Samuti külvab nii Euroopas kui Ameerikas segadust Antifa nimeline terroristlik liikumine. Neil kahel on vaimselt palju ühist. Eks ka sellepärast on nende teod äravahetamiseni sarnased.

Kristlikust perspektiivist lähtudes ei ole mitte kunagi olnud nahavärv oluline. Need kristlikud organisatsioonid minevikus, kes seda on väitnud, on teinud sellega seoses karuteene Kristusele endale. Jumala jaoks loevad kõik elud ühepalju. Ehk siis All Lives Matter. Ta ei eelista isikuid nende nahavärvi, vaid selle põhjal, mis on ühe inimese sees ja kas see inimene on valmis Tema Poega ehk Jeesust vastu võtma. Kõik muu on teisejärguline.

On häbiväärne, et Euroopa, praegusel hetkel siis Euroopa Liit, paneb üles toetusavalduse ühele liikumisele, mis profileerib ennast rassipõhiselt. Austust saadakse läbi selle, et aktsepteeritakse ka teisi. Black Lives Matter liikumine on praeguseks kogunud kuhjaga vastuseisu nii ajalooliste isikute kujude ründamisega, kirikute ründamise propageerimisega kui ka antisemitismiga. Kas see on Euroopa Liidu uus poliitiline suund, tekib tahtmatult küsimus? Kas see on see, mille suunas Euroopa hakkab liikuma? Quo Vadis, Euroopa?

Samuti on häbiväärne see, et Antifa, kellega on nii Ameerikas kui ka Euroopas probleeme olnud, leiab ÜRO poolt tunnustust. Organisatsioon, keda võib nimetada terroristlikuks, sest viljeleb kõige ehedamat terroristlikku taktikat, ei saa nimetada rahumeelseks. Vaadakem faktidele näkku: tegemist on terrorismi propageeriva liikumisega. Nad on seda ise tunnistanud. Mis on selle juures vahet neil ja ISIS-e nime kandval liikumisel, kes aastaid tagasi kuulsaks said Süürias ajalooliste märkide purustamisega. Mitte miskit, taktika on osaliselt sama, milleks on rahva ajaloolise mälu kustutamine.

Aga seda taktikat on kasutasid ka oktoobrirevolutsiooni tekitajad Venemaal. Ja selle ajaloolise mälu puudumine avaldub Venemaal väga teravalt. Sest kui riik, kelle ajalugu on üle tuhande aasta ja kui nad ütlevad, et suurim asi ajaloos oli võit Teises Maailmasõjas, siis on järelikult muu ajalooline mälu kustutatud ja alles on jäänud ainult see, mis saja aasta jooksul toimunud on.

Selle kõrval, kus tehakse erinevaid asju lähtudes põhimõttest, et kes kõige rohkem purustab see on tegijam, on vähemalt hea meel, et meil siin Eestis on kaine mõtlemine säilinud. Kuid rääkides sellest, et missugused elud loevad, annan teada nüüd ühe olulise informatsiooni. Augusti lõpus on tulemas Tallinnas Elu Marss. Kus me tuletame meelde, et kõige olulisemad elud, kes kõige rohkem kaitsmist ja kaitset vajavad, on veel sündimata elud.

Need elud on need, mis loevad päriselt. Need elud on need, mis vajavad kaitset. Need elud on need, kes ei saa ise kaasa rääkida oma tuleviku osas. Iga abort, mis Eestis tehakse on kurbmäng ja kaotus tegelikult Eestile enesele. Me kaotame nii Eestis iga aasta ühe väikelinna jagu inimesi. Me ei saa kunagi teada, kas kellestki neist oleks võinud kasvada uus Paul Keres, Georg Ots või Arvo Pärt. Ja sellepärast me tahamegi koputada inimeste südametunnistusele, et veel sündimata elu on kõige suurem väärtus siin ilmas. Sest kõikide elud loevad.“