08.11.2018
Ameerika suursaadik Iisraelis David Friedman saatkonna avamisel Jeruusalemmas.
Kuigi suursaadik Iisraelis Sulev Kannike ütles 6. novembril Postimehele, et Eestil ei ole võimalust oma saatkond USA eeskujul Jeruusalemma kolida, teeb EKRE võimule pääsedes seda kindlasti.
EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas selgitas, et Jeruusalemm on läbi aegade olnud juudiriigi pealinn ja suursaatkonna üleviimise asjas ei saa kahtepidi mõtlemist ollagi. “Tunnustatud Palestiina riiki pole olemas, on vaid kaks territooriumi, mida kontrollivad terroristlikud organisatsioonid,” lisas ta. Ka EKRE esimees Mart Helme kinnitas, et näeb Eesti Suursaatkonda tulevikus Jeruusalemmas asuvat. Praegu asub see Tel Avivis Menachem Begini tänaval.
USA president Donald Trump võttis mullu detsembris ette ülimalt julge otsuse ja tunnustas vaidlusalust püha linna Jeruusalemma Iisraeli riigi pealinnana, täites nii taas ühe oma valimislubadustest. Tänavu mais kolis USA oma saatkonna pidulikult sinna, hiljem on nii teinud veel mitmed riigid ja viimasena otsustas selle sammu astuda uue konservatiivist presidendi Jair Bolsonaro juhitav Brasiilia.
Teatavasti mõistis ÜRO hukka USA otsuse saatkond Jeruusalemma kolida ning esitas Peaassambleel ka vastava hukkamõistva resolutsiooni. USA palus oma sõpradel sellele vastu olla või vähemalt erapooletuks jääda, kuid vasakpoolne välisministri Sven Mikseri juhitav Eesti diplomaatia seda ei järginud, viidates solidaarsusele Euroopa Liidu sees. EL-il paraku ühist seisukohta polnud, paljud liikmesriigid säilitasid ses küsimuses neutraalsuse ja Eesti jäi truualamliku vasalli haledasse rolli.
EKRE seisukoht tunnistada tulevikus Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on tingitud oma välispoliitilisest joonest, kuid on samas ka toetuseks Eesti peamisele liitlasele USA-le, kelle presidendi Donald Trumpi toetuseks moodustati hiljuti Riigikogus ka vastav toetusrühm. Selle sammu tingis Eesti meedias ja poliitikamaastikul vohav ebasõbralikkus USA presidendi vastu, mida EKRE soovib oma tegevusega hajutada.
Mis aga puutub suursaadik Sulev Kannikese avalduse, siis tema lähtub ikka Eesti olematust välispoliitikast ehk kõiges Brüsseliga nõustumist. “On tuntud ütlus, et rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumarelv. Diplomaadina võin öelda, et rahvusvahelise õiguse seisukohast, samuti Euroopa Liidu liikmesriigina ei saa meil selles asjas erilist paindlikkust olla,” arutles Kannike. “Diplomaatiliste suhete puhul Iisraeliga on oluline see nüanss, et sõltub, millise mütsi sa pähe paned. Euroopa Liidu müts ei ole siin alati nii oluline nagu kusagil mujal maailmas, näiteks isegi Ladina-Ameerikas. Siin võib Euroopa Liidu lipu lehvitamine mõnes valdkonnas anda tulemust, aga mõnes hoopis tekitada tõrjuvat hoiakut,” vahendab BNS diplomaadi sõnu.
Samal teemal: Martin Helme: Eesti kahjustas tõsiselt suhteid oma olulisima sõjalise liitlasega ja Henn Põlluaas: araablasi juutidele eelistanud Mikser peab tagasi astuma