Kui Eesti ühiskond meenutab seda, kuidas EKRE-t süüdistati, sealhulgas Reformierakonna poolt, väljendi “kohtunike päid veeretama” kasutamises, siis kõlab päris põnevalt Kaja Kallase ja Urmas Reitelmanni kahekõne Riigikogus.
Kaja Kallas: “Kunagi ma lugesin Singapuri pikaaegse peaministri Lee Kuan Yew elulugu, kus ta ise ütleb, et kui keegi näiteks sõimas teda, ma ei tea, korruptandiks või mis iganes, siis ta kõik need asjad andis kohtusse. Ja samamoodi talle öeldi, et kuule, keegi ei usu seda ju, miks sa vaidled nendega, keegi ei usu seda. Ta ütles, et ei, need asjad tuleb maha lõigata kohe, sest nad hakkavad elama oma elu. Ja noh, ma olen vaadanud, et see tõenäoliselt on õige soovitus, et need asjad tuleb lõigata maha kohe.”
Urmas Reitelmann: “See, mis te äsja ütlesite – asjad tuleb maha lõigata kohe –, kõlab päris õõva tekitavalt.”
Kaja Kallas: “Esiteks, ma ütlen seda, et läbilõikamine tähendab seda, et sa lõikad need väited läbi. Imestan, kuidas te tahate kõiki asju nii otseselt kohe tõlgendada.”
Nagu näha, võib Reformierakond teiste peade veeretamise juttu otsese vägivallana käsitleda, endi “asjade mahalõikamise” korral aga imestatakse – kuidas te asju nii otse tõlgendate?
Kuivõrd Kaja Kallas kasutas väljendit “need asjad tuleb lõigata maha kohe” Reformierakonna vihakõneseaduse eelnõu arutelul, siis pole see kirurgiline väljend ilmselt vihakõnena määratletav. Aga mis siis, kui keegi sooviks “need asjad maha lõigata” näiteks mõnel vähemusel, kas see siis oleks viha(vaenu)kõne?