16.01.2020
Si Vis Pacem
Eile oli Riigikogus kavas Vabariigi Valitsuse relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, kus läksid sisse peaaegu kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud parandusettepanekud.
Tegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu parandatud tulirelvadirektiivi ülevõtmisega ehk sisuliselt Euroopast järjekordselt pealesurutud direktiiviga, millele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Anti Poolamets ja Leo Kunnas kakskümmend parandusettepanekut kokku panid ning enamuses ka arvesse võeti ja seadusemuudatustesse sisse kirjutati.
Olulisemad muudatused puudutavad relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede lisamist relvaseaduse kohaldamisalasse, samuti teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.
EKRE saadik Leo Kunnas ütles, et relvaseadus tuleb selle koosseisu ajal veel kord Riigikokku tagasi, sest see on muutunud oma ülesehituselt niivõrd keeruliseks, et sellest tehakse paari aasta pärast uus versioon.
„Siin ongi tegelikult kolm küsimust, mis on jäänud ja mis käsitles kahel juhul meie ettepanekuid ja ühel juhul reservohvitseride kogu ettepanekuid,“ rääkis Kunnas, tuues esimeseks näiteks laskemoonakogused. Kunnas: „Meie hinnangul on need väikesed ja me tegime ka vastava ettepaneku suurendamiseks.“
Teine teema puudutab üldiselt väga laialdaselt kasutatavaid lasersihikuid. Kunnas: „Ma ei ole päris nõus sellega, et lasersihik oma iseloomult oleks käsitletav ründevahendina. Loomulikult, kui inimene tahab tulirelvaga kedagi mõrvata, siis ta tavaliselt teeb seda ebaseadusliku relvaga ja ebaseaduslike vahenditega. Lasersihikud on tänapäeval suhteliselt lihtsalt ümbertehtavad. Meil tuleks kaaluda, kas nende piiramine on ratsionaalne.“
Kolmas punkt puudutab kaitseliitlasi kui riigikaitses osalevaid isikuid käesoleva relvaseaduse tähenduses. Kunnas: „See võiks jääda siin tegelikult välja, see sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige – see peaks tegelikult olema lubatud kõigile Kaitseliidu tegevliikmetele.“
Ta lisas, et need ettepanekud, mis konkreetselt EKRE fraktsioon esitas, arvestasid ka muuseumipidajate, kollektsionääride, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja teiste arvamusi.
Õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse sõnul otsiti 1991. aasta direktiivis tasakaalu tulirelvade vaba liikumise ja vabadust piiravate turvalisusnõuete vahel ja need nõuded on juba Eesti õigusesse üle võetud, siis viimasel aastakümnel, kui ilmnesid seosed organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahel, mis sünnitasid ka ränki tagajärgi, asuti Euroopa Liidu tulirelva direktiivi karmistama.
Sellesama parandatud ja täiendatud tulirelvadirektiivi ülevõtmiseks muudetaksegi Eestis kolme seadust: relvaseadust, riigilõivuseadust ja strateegilise kauba seadust.
Oluline on rõhutada, et see seadus puudutab tsiviilregistris olevaid relvi.
UU