20.04.2021
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei suutnud eestluse pärast mures olevatele EKRE saadikutele midagi head rääkida.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas haridus- ja teadusminister Liina Kersnale arupärimise, milles juhib tähelepanu humanitaar- ja rahvusteaduste alarahastatusele.
EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep osutab, et 2020. aastal esitas hulk humanitaarteadlasi ja organisatsioone avaliku pöördumise, kus tuntakse muret Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute ning Eesti põhiseaduse täitmise pärast.
„Pöördumises tuuakse välja, et Eesti teaduse alarahastatus ning rahastuspoliitika formaalne orienteeritus rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile seab ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eestiga seotud uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi meie riigi põhialused,“ tõdeb Kaalep.
„Üks alarahastatuse näide on Eesti Kirjandusmuuseum ja selle koosseisus tegutsev Eesti Rahvaluule Arhiiv. Aastateks 2020–2024 ei saanud Kirjandusmuuseumi teadlased rahastust ühelegi suurele projektile. Teadlaste palgaraha sõltub baasrahast, mille saamine oleneb kõrgema kategooriaga publikatsioonide arvust ja projektirahade suurusest. Väljaspool seda on püsirahastusega minimaalselt kindlustatud üksnes arhiivide säilitamine ja uurijate elementaarne teenindamine. Sellest piisab vaid praeguse seisu konserveerimiseks.“
Kaalep viitab paljude teadlaste murele, et eesti rahvaluuleteadus on välja suremas ja asendumas ingliskeelse ülemaailmse folkloristikaga.
„Riikliku programmiga „Eesti keel ja kultuur digiajastul“ (2019–2027) lõigati lisaks teadusprojektidele ära ka vahendid eesti kultuuri monumentaalteoste „Vana kannel“ ja „Eesti muinasjutud“ koostamiseks. Humanitaarteaduste alarahastatusest kõneleb ka Tartu Ülikooli kunstide keskuse sulgemine käesoleval aastal, mis on rahaliste vahendite puuduse otsene tagajärg. See leiab aset olukorras, kus kunstide keskuse töötajad on oma tööd teinud hästi ja pühendunult, ent ülikooli finantsolukord ei võimaldanud korraga ülal pidada Viljandi kultuuriakadeemiat ja kunstide keskust Tartus,“ ütleb Kaalep.
EKRE fraktsioon palub haridus- ja teadusministril selgitada, milliseid täiendavaid rahalisi vahendeid näeb ministeerium ette humanitaar- ja rahvusteaduste olukorra parandamiseks lähiaastatel ning kuidas kavatsetakse tulevikus vältida olukordi, kus ülikooli õppeasutusi tuleb rahaliste vahendite puudusel sulgeda.
UU