EKRE poliitik Evelin Poolamets andis täna Riigikogus EKRE fraktsiooni nimel üle arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Arupärimine puudutab halduskohtute ülekoormuse ja suurenenud rändesurve mõju Eesti kohtusüsteemile.
ERR-i 29. septembril avaldatud andmetel on Eestis järsult kasvanud ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalastega seotud kohtumenetluste arv. Selle tagajärjel on Tallinna Halduskohtu võime lahendada tavapäraseid kohtuasju oluliselt vähenenud. Ka halduskohtu pressiesindaja sõnul on kohtu võime tegeleda tavapäraste kohtuasjadega viimastel kuudel hüppeliselt langenud, mistõttu peavad inimesed oma kohtuasja algust ja lahendamist järjest kauem ootama.
Kui 2025. aastal esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule ligikaudu 130 taotlust viibimisaluseta välismaalaste kinnipidamiseks, siis 2026. aasta esimese üheksa kuuga oli selliseid taotlusi juba 401.
Sellest tulenevalt on EKRE saadikutel küsimused justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, kuidas ta hindab tekkinud olukorda ja kuidas plaanib minister tekkinud olukorda lahendada ning milliseid vahetuid ja pikemaajalisi samme kavatseb Justiitsministeerium astuda, et taastada Tallinna Halduskohtu võimekus lahendada tavapäraseid kohtuasju mõistliku aja jooksul.
Arupärimises juhitakse tähelepanu ka sündmuste ajalisele kokkulangevusele, sest 12. juunil 2026 hakkas Euroopa Liidus kohalduma uus varjupaiga- ja rändehalduse õigustik ning Eestis rakendus sellega seotud uus õigusraamistik. Euroopa Komisjoni hinnangul tõi reform muu hulgas kaasa uued reeglid ebaseaduslikult saabunud inimeste registreerimiseks ja kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse menetlemiseks, tagasisaatmiseks ning liikmesriikide vaheliseks koostööks.
„Siseministeerium kinnitas seaduse vastuvõtmise ajal, et reformi eesmärk on muu hulgas vältida Eesti ametiasutustele „ülemäärase ja ebavajaliku koormuse“ tekkimist. Ometi näeme mõni kuu hiljem olukorda, kus vähemalt Tallinna Halduskohus räägib vastupidisest – rändega seotud menetluste tõttu on kohtu võime tavapäraseid kohtuasju lahendada hüppeliselt langenud.“
Sellises olukorras peab valitsus selgitama nii rändesurve põhjuseid kui ka seda, kas Eesti kohtusüsteem oli uue olukorra ja 12. juunil 2026 rakendunud õigusraamistiku mõjudeks piisavalt ette valmistatud.