Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teatas lõpuks, et on nõus koos EKRE-ga umbusaldama haridus- ja teadusminister Liina Kersnat (Reformierakond).
“Liina Kersna haldusalas on esile kerkinud mitmeid küsitavusi ja tegematajätmisi, mis on pikka aega vindunud ning kus ei ole suudetud lahendusi välja pakkuda,” ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ERR-ile. Seni opositsioonis istunud, kuid uutele võimukõnelustele kutsutud sotsid teatasid, et nemad umbusaldusega ei ühine.
Enne Isamaa laupäevast otsust alustada valitsuskoalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja sotsidega ei julgenud keegi EKRE algatusele allkirju anda.
“Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna on kaotanud usalduse ministrina järgmistel põhjustel. Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkudes pannud toime kuriteo, tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eelistusi ühele konkreetsele ettevõttele, halvendanud ettevõtluskliimat ja Eesti riigi usaldusväärsust. Liina Kersna ei sobi Eesti Vabariigi ministriks. Eeltoodut arvesse võttes avaldame Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel haridus- ja teadusminister Liina Kersnale umbusaldust,» seisab Riigikogu juhatusele esitatud umbusalduse avalduses. Umbusaldust avaldastakse tõenäoliselt homsel Riigikogu istungil.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas läinud nädalal ka riigiprokuratuurile uue kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks haridus- ja teadusministri Liina Kersna suhtes.
Kaebuse järgi on Liina Kersna rikkunud kiirtestide riigihanget korraldades seadust, jättes korraldamata kohustusliku konkursi, eelistades selgelt ühte pakkujat (Selfdiagnostics OÜ) ning makstes kiirtestide eest turuhinnast mitme miljoni euro võrra kõrgemat hinda.
Erakonna esimehe Martin Helme sõnul on uus kuriteokaebus vormistatud juriidiliselt teisiti kui EKRE Riigikogu saadikute esitatud eelmine kaebus, mille alusel riigiprokuratuur ei pidanud vajalikuks menetlust alustada.
„Samuti on kaebust täiendatud viimasel ajal ilmnenud asjaoludega. Meie valduses on kirjavahetus haridusministeeriumiga, kus on selgelt näha, et tegelikult olid möödunud sügisel olemas soodsamad pakkumised ja haridus- ja teadusministeerium oli neist enne esimese testiostu tegemist teadlik. Veel on vahepeal selgunud, et ministeerium valis välja firma, kellel puudus varasem kogemus ja kes tegi kallima pakkumise,“ ütles Helme.
Kuriteokaebuse koostanud advokaadibürool LEXTAL partneri ja riigihangete spetsialisti Diana Minumetsa sõnul on koolidele mõeldud kiirtestide hangete näol tegemist õpikunäidetega ebaõigest riigihanke praktikast.
„Kahetsusväärselt eksiti riigihangete reeglite vastu mitu korda ja järjest. Ka kriisiolukorras ei tohiks pead kaotada ega arvata, et eesmärgi prioriteetsusest lähtuvalt on kõik teguviisid lubatud. Avaliku rahaga ümberkäimisel tuleb üldjuhul alati järgida riigihanke üldpõhimõtted – seda ka kriisisituatsioonis ning vähemalt ulatuses, mida olukord võimaldab. Praegusel juhul kõik võimalused selleks olid,“ ütles Minumets.