23.03.2020
Mart Helme võib küll šokeerivalt öelda, kuid tema sõnades pole valet ega valskust.
Viimased populaarsusuuringud näitavad toetuse kasvu rahvuskonservatiividele, mille taga on muuhulgas ka ausad hinnangud olukorrale ja kõhklematu tegutsemine.
Jutt “EKRE retoorikast” on pärit aegadest, mil Eestis avastati, et keegi räägib ausalt ja avameelselt, samas kui enamik poliitikuid oli juba üle võtnud Lääne poliitkorrektsuse.
1990. aastatel oli Eesti uhke esialgse välisministri ja hilisema presidendi Lennart Meri üle, kelle otsekohene jutt Venemaa aadressil šokeeris kogu ettevaatliku sõnakasutusega Läänt. Ei läinud kaua, kui Eesti poliiteliit hakkas ise samasugust nurkadeta ümbernurga juttu puhuma. Alles EKRE tõi tagasi otsekohese jutu, kus asjadest räägitakse nii, nagu need on.
Hea näide erinevustest on Mart Helme poolt ühel konverentsil välja öeldud sõnad, et sakslastest pole sõja korral NATO-s asja. Kogu liberaalne leer läks ussipesana kihisema – see olevat NATO ühtsuse õõnestamine.
Hiljem tuli erinevatest väljaannetest esile, et Bundeswehriga ongi asjad väga halvad ja Mart Helmel oli õigus. Ometigi opositsioon ei taltunud – NATO-s pidavat halva mängu suures tegema head nägu, sest selline on heidutus, Venemaa ei tohi Lääne nõrkusest teada saada.
Kreml teab seda arvatavasti niigi, Lääne, sealhulgas Eesti liidrid aga sulgesid silmad reaalsuse ees ja tahavad endiselt lasta kõigil arvata, et asjad on korras. Mis see kriisihetkedel tähendab, saame praegu juba vähehaaval aru.
Praegu käib sama jant – EL tegutseb hambutult, Eesti liberaalne euromeelne seltskond aga väidab, et kõik on korras, Euroopa Komisjon tuleb meile appi, ainult üks paha Poola seal vahepeal sigatseb. Siim Kallas oli tegelikult esimene, kes julges Euroopa Liidu peataolekust rääkida, aga temagi usub, et tegu on parandatavate kitsaskohtadega, mitte süsteemi üldise veaga.
Mis aga puutub EKRE poliitikutesse, siis nemad on ausalt ja keerutamata välja öelnud kõik, mida mõtlevad – kriis tuleb põhjalik, abinõud tuleb kohe kasutusele võtta, eelarve võib ja peabki miinusesse laskma, et ettevõtjaid ja inimesi aidata, ametnikud, kes tööga hakkama ei saa, tuleb ukse taha saata, tegutseda tuleb nüüd ja kohe.
Opositsioon karjub Paeti kombel, et ei maksa üle reageerida, kahtlustab riigipööret, süüdistab valitsust, meenutab “hea näitena” omi kriisiaegu, ühesõnaga püüab reaalset tööd igati takistada. Valitsus aga tegutseb – tänagi tuli teade, et rahandusministeerium müüs esmaspäeval edukalt 200 miljoni euro väärtuses aastase tähtajaga lühiajalisi võlakirju. Müüdud võlakirjad on põhimõtteliselt negatiivse intressiga, mis tähendab, et võlakirja ostjad maksavad Eestile raha laenamise eest peale.
Tänasel päeval näeb väga hästi ära, kes jätkab ka raskes kriisis möla ja ümbernurgajuttu ning kes tegutseb ja räägib asjadest nii, nagu need on, seda ka hullude uudiste puhul. Ja rahvas tasub selle eest toetusega.