19.12.2020
Riigikogus peab saama arutada eelnõude sisu, mitte neid ainult valitsust usaldades läbi suruma.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on algusest peale ajanud seda joont, et Estonia laevahuku põhjuseid tuleb täiendavalt uurida. Pärast seda, kui avaldati dokumentaalfilmi kaadrid seni teadmata avast laevakeres, tõi EKRE teema riigikokku eriti tähtsa riikliku küsimusena, kus teiste seas kõneles ka prokurör Margus Kurm. Meenutsuseks, et saalis oli seda arutelu pidamas peale EKRE saadikute vaid mõni üksik riigikogu liige teistest erakondadest. Samuti moodustati rahvuskonservatiivide vedamisel parlamendis Estonia uurimise toetusrühm.
Nüüd on Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutused allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi, mis näeb ette lisauuringud Estonia huku põhjuste uurimiseks ning teavitasid sellest kolme riigi valitsusi.
Kolme riigi õigusalane koostöö on vajalik, kuna 1995. aasta veebruaris leppisid Eesti, Soome ja Rootsi Estonia hauarahu kaitsmise mis tahes tegevuste eest. Samuti on mitmed muud riigid ratifitseerinud rahvusvahelise hauarahu kokkuleppe. Muudatused riikide seadusandluses või nende tõlgendustes tehakse vajadusel vastavalt rahvusvahelisele õigusele, kirjutas ERR.
Ohutusjuurdluse keskuse juht Jens Haug ütles pressikonverentsil, et on pöördunud valitsuse poole palvega, et hauarahuleping ei saaks vajalikel allveeuuringutel takistuseks.
Allveeuuringute nimekirjas on Haugi sõnul üheksa võimalikku tööd, nende seas sonari uuringud, merepõhja uuringud, laeva ümbruse uuringud ja katsetükkide uuringud.
Haug märkis, et Eesti ohutusjuurdluse keskus on lipuriigina selle uurimise juhtriik.