29.01.2019
Tõrvikurongkäik 2018 – selles sammusid ka paljud noored.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kutsub Eesti noori üles toetama presidendi otsevalimist, rahvaalgatuse õigust ja rahvahääletuste korraldamise seadustamist.
EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas osutab, et vanem põlvkond on pärandamas noortele poliitilist süsteemi, mis pärsib noorte tahet ja otsustusõigust.
„Selle vea parandamiseks on vaja noorte abi, kuivõrd vajalike põhiseadusparanduste kehtestamine võtab aega. Eesti põhiseadust on võimalik muuta ühe parlamendi koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamuse või kahe järjestikuse koosseisu lihthäälteenamusega. Selle ajaga jõuavad praegused põhikooli õpilased saada hääleõiguslikeks kodanikeks,“ ütleb Kunnas.
„Vajame noorte toetust, et järeltulev põlvkond saaks elada paremas, tasakaalukamas ja vähem võõrandunud ühiskonnas kui meie.“
TOETAGE OTSEDEMOKRAATIA SUURENDAMIST EESTIS!
Mis on demokraatia?
See on poliitiline süsteem, mille keskmes on enamuse valik, ühiskondlik kord, kus võim vahetub seaduslikult, regulaarselt ja rahumeelselt. See ei ole vähemuse võim enamuse üle – diktatuur, totalitarism või autoritarism, mida teostatakse vägivalla, repressioonide ning terrori abil.
On Lääne ja Eesti demokraatia täiuslik? On sel veel arenguruumi?
Eelmisel sajandil väitsid ühe teise ühiskondliku korra eestvõitlejad, et kommunismist paremat poliitilist süsteemi pole olemas ega tule kunagi. Õppetund on hoitav – kui mingi poliitiline süsteem kuulutab ennast ühiskondliku mõtte tipuks, kust pole enam kusagile areneda, järgneb seisak, allakäik ja langus.
Kuhu peaks meie esindusdemokraatia siis arenema? Kuidas seda täiustada?
See peaks arenema suurema otsedemokraatia suunas. Eesti esindusdemokraatia peaks täienema oluliste otsedemokraatia elementidega – presidendi otsevalimise, siduvate rahvahääletuste ning rahvaalgatuse õigusega.
Kas presidendi otsevalimine annaks meie presidendile võimu juurde? Ei, küll aga autoriteeti. President muutuks rahva enamuse presidendiks, sest ta saaks võimule mitte erakondade tagatoatehingute toel, vaid rahva enamuse häältega.
Olulised, samas ühiskondlikke vastuolusid tekitavad küsimused – nagu näiteks ÜRO rändepakt, kooseluseadus, Euroopa Liidu pagulaskvoodid, Rail Baltic jms. – peaks otsustatama rahvahääletuste teel nõnda, et nende tulemus oleks valitsuse ja parlamendi jaoks siduv, see tähendab kohustuslik täitmiseks.
Säärastes küsimustes saab olla vaid üks otsustaja: kodanike enamuse tahe. Ühtlasi tagaks otsustusprotsessi selgus ja läbipaistvus, et kaotajaks jäänud vähemus suudaks otsusega kergemini leppida.
Rahvaalgatuse õigus – mõistliku määra ehk umbes 25000 – 30000 allkirja kogumise näol koos hilisema kohustusliku käsitlemisega Riigikogus ja/või rahvahääletusele panekuga tagaks selle, et riigi valitsemine toimuks edaspidi tõesti mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles.
Rahvaalgatuse õiguse ja siduvate rahvahääletuste korraldamisega omandaks meie rahvas õiguse rakendada talle põhiseadusega tagatud kõrgemat võimu sagedamini kui praegu, kord nelja aasta jooksul.
EESTI NOORED!
Küsige endalt: „Kes Te olete? Millist poliitilist süsteemi Te tahate?“
“Kas olete küllalt küpsed, otsustusvõimelised, nutikad, alalhoidlikud ning talupojatarkusest lähtuvad? Kas tahate kasvada ja areneda ning ise otsustada?”
See on meie, vanemate põlvkondade viga, et oleme pärandamas Teile poliitilist süsteemi, mis pärsib Teie tahet ja otsustusõigust. Samas ei suuda me seda viga parandada ilma Teie abita.
Vajalike põhiseadusparanduste kehtestamine võtab aega. Eesti põhiseadust on võimalik muuta ühe parlamendi koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamuse (68 häält) või kahe järjestikuse koosseisu lihthäälteenamusega (51 häält). Selle ajaga jõuavad praegused põhikooli õpilased saada hääleõiguslikeks kodanikeks.
Vajame Teie abi! Vajame Teie toetust, et võiksite tulevikus elada paremas, tasakaalukamas ja vähem võõrandunud ühiskonnas kui meie.
EESTI NOORED! TOETAGE OTSEDEMOKRAATIA SUURENDAMIST EESTIS!
29.01.2019
Tallinn