19.05.2025
Rain Epler kaitseb Kagu-Eesti huve Tallinnas.
Esmaspäeval oli Riigikogus menetlemisel EKRE fraktsiooni arupärimine Kagu Eesti ääremaastumise kohta, millel tõi murekohad välja saadik Võrumaalt Rain Epler.
Rain Epler: “Juba 2023. aastal ilmus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringuaruanne, mis puudutas Kagu-Eestit ja sellega seonduvaid riigielu kitsaskohti. Muu hulgas see uuringuaruanne toob välja järgmisi aspekte. Eriti just piirivööndit iseloomustab suur väljaränne, töökohti on vähe, elamistingimuste kvaliteet jätab soovida, seda ka seoses puuduliku infrastruktuuriga. Seal on tegemist sellise demograafilise olukorraga, kus tööealiste elanike osakaal on madal, aga teisipidi jäävad ka sealsed sissetulekud Eesti keskmisele 27% alla.
Ja sellega seoses me küsisime terve rea küsimusi peaministrilt, kas nüüd, kui see uuring uuringuaruanne on juba kaks aastat väljas olnud ja kus üsna selgelt tuuakse esile neid kitsaskohti, millega peaks tegelema, kas ja mida valitsus on selles osas ette võtnud. Tasub ära märkida ka seda, et Kagu-Eesti lisaks sellele, et tegu on ühe väga kauni ja olulise Eesti piirkonnaga, on kindlasti oluline ka meie julgeoleku vaates. Ja see olulisus ka läbi selle, et kui maa on tühi või tühjenemas, siis kindlasti tekivad uued väljakutsed, et meie piiriala turvalisena hoida.
Poliitilise juhtimise kvaliteedist või kohatisest puudumisest erinevates valdkondades oleme me siin ennegi arutelusid pidanud. Suure huviga kuulame, kas selles osas, mis puudutab meile kõigile armsat Kagu-Eestit, on peaminister haaranud härjal sarvist ja andnud valitsuse liikmetele korraldusi tegutseda.”
Kristen Michali vastused ei rahuldanud kedagi ja Rain Epler tegi ka kokkuvõtte: “Peaminister oli kuidagi sihukese nukra ja, ei oska öelda, emotsioonita olemisega täna. Kas ise hakkab ka aru saama, et ta hakkab väsima ja aeg on tagasi astuda? Ma loodan, et hakkab. Nüüd selle arupärimise juurde. Mõned teemad markeeriksin ära.
Meie küsimusele, et kas valitsus on kaalunud spetsiaalseid meetmeid piirivööndi rahvastiku püsimise ja kasvu soodustamiseks, rääkis peaminister mingisugust mitte väga arusaadavat juttu sellest, et koalitsioonilepingus on midagi kokku lepitud või alles lepitakse kokku. Nagu me teame, koalitsiooniläbirääkimised meil ju käivad veel. Nii et lihtsam oleks olnud otsejoones vastata, et ei ole plaaninud midagi.
Nüüd, mis puudutab küsimust selle kohta, kus uuring ütleb, et hea oleks aidata kaasa seal piiri ääres elavate inimeste elutingimuste parandamisele, sealhulgas piirivalvurite, kaitseliitlaste ja päästjate elutingimuste parandamisele, vastas peaminister selliselt, et plaanis on kasutusele võtta kõige moodsamad lahendused. Rääkis kaugseirest, droonivõimekusest ja muust. See oli juba üsna-üsna otse ütlemine, et tegelikult valitsuse prioriteet on pigem vastupidises kohas – et neid inimesi seal piirialal ei olekski. Et kasutame moodsaid lahendusi, las maa olla tühi.
No ja neljanda küsimuse vastuse juures me jõudsime selles mõttes ikka täiesti absurdsesse olukorda. Nii küsijatele ehk meile kui ka peaministrile oli teada, et küsimus puudutab Kagu-Eestit ja piirialasid. Küsimus kõlas, et kuidas plaanib valitsus tagada piirialade elanikele paremad sideteenused ja internetiühenduse, arvestades, et praegune olukord kahjustab nii igapäevaelu kvaliteeti kui ka turvalisust. Ja tõepoolest see nii on, kui ise sattuda sinna piirialadele, siis levi kipub kaduma.
Peaminister vastas, et on tulemas meetmed, kus tekib 57 000 uut liitumispunkti. Ei puutu selles mõttes asjasse, et kui sa kusagil, ma ei tea, Rae vallas või Saku vallas või mujal valglinnades kümneid tuhandeid inimesi uute sideühendustega varustad, siis see tegelikult piirialade sideteenuste kvaliteeti mitte kuidagimoodi ei puutu. Ja kui ma täpsustava küsimuse küsisin, siis peaminister tõesti tunnistas, et jah, see 57 000 oli üle-eestiline liitumispunktide number. Nii et käis meil siin jälle mees, kes ei vastanud küsimustele, vaid jutustas mingisugust oma lugu.
Viimase asjana tahaks markeerida seda, et küsimus oli ka regionaalse erisuse tegemise võimaluste kohta. Vastus juba pikki aastaid on Eestis olnud see, et ei, me ei saa Eestit kaheks eraldi piirkonnaks lüüa. Jutt käib sellest, et meil oleks tegelikult võimalik tuua Eesti maapiirkondadesse, sealhulgas Kagu-Eestisse, ka suuremal määral euroraha, et elu edendada, aga siin on Tallinna mehed, kui nii võib öelda, jämedat otsa kogu aeg enda käes hoidnud ja öelnud, et ei saa teha. Eks kardetakse, et siis võib-olla Tallinnasse tuleb eurorahast vähem, või ma ei tea, mis see hirm on, sest kas või meie head naabrid leedulased saavad seda teha. Saadakse seda piirkondlikku erisust teha ka väiksemates riikides, nii et taas kord peaministri poolt mitte eriti asjalik vastus.
Nii et jah, ma kutsun üles veel kord, nagu ma ütlesin ka oma sõnavõtu alguses, et härra peaminister, poliitiline juhtimine on väga nõrgaks muutunud viimasel ajal. Aeg on tagasi astuda.”