08.12.2022
Toidukorv kallineb. Pilt on illustratiivne.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et langetada toiduainete ja ravimite käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.
EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.
„Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon püstitab taasiseseisvumisaja rekordeid, kodulaenumaksed tõusevad, ettevõtted pankrotistuvad ja inimesed jäävad tööta. Üüratute energiahindade tõttu töötab ka suur osa Eesti toiduainetööstusest ellujäämise piiril. Enamik toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30%,“ ütles Pohlak.
„Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% rahvastikust ehk üle 300 000 inimese, seda on ligi 30 000 võrra rohkem kui 2020. aastal. On prognoositav, et suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk suureneb majanduskriisi tõttu tänavu veelgi.“
Pohlak osutab, et samal ajal on Eesti üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksuga riigist Euroopa Liidus.
„Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on standardmäär 21% ja Taanis 25%. Enamikus EL-i liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksu, mis jääb sõltuvalt riigist ja tootegrupist vahemikku 0-15%. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendiline käibemaks. Eesti praegune 20 protsendine käibemaksumäär seab ebasoodsasse olukorda nii Eesti tarbijad kui ka kodumaised toidutootjad,“ ütles Pohlak, lisades, et ravimite käibemaksu on viimastel aastatel langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.
Pohlak juhtis tähelepanu, et Eesti leibkondade eelarvest võtavad toit ja ravimid suurima osa.
„Juba enne hüppelise hinnatõusu algust moodustasid Eestis toiduhinnad 96% Euroopa Liidu keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82 protsenti EL-i keskmisest. See tähendab, et toidu hinnad olid Eestis suhteliselt kallid juba enne tänavust hinnašokki,“ ütles Pohlak.
„Käibemaksulangetus 20 protsendilt 5 protsendile leevendaks karmi hinnatõusu, tõstaks Eesti toidujulgeolekut ja parandaks kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Kvaliteetne toit ja ravimid muutuksid sadadele tuhandete inimestele kättesaadavamaks.“