08.02.2023
Merry Aart rääkis ministrile Elva kooli muredest.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis esitasid EKRE saadikud Merry Aart ja Siim Pohlak haridusminister Tõnis Lukasele küsimused Elva kooli tundide pikkuse ja võõrkeelsete äppide mõju kohta lastele, kuid ammendavaid vastuseid ei tulnud.
“Minu küsimus tuleneb Elva Gümnaasiumi algklasside õppekavadest. Need õppekavad on sellised, et esimesed tunnid on 75 minutit, mis jagatakse pooleks: pool on keel või matemaatika, teine pool on kehaline kasvatus, siis järgnevad õuetunnid, kust lapsed tulevad märgade riietega. Ka koju jõuavad lõpuks märgade riietega, on väsinud, on külmunud. Selle tulemus on see, et lapsed ei suuda keskenduda koolis. Järgneb psühholoogi vastuvõtt ja tänapäeval ka väga kiiresti antidepressandid. Ma küsiksin teie käest, et kust tulevad sellised õppekavad, sellised tunnid? Kas lastevanematega on konsulteeritud? Kas laste käest on küsitud, kas neile sellised õppekavad sobivad või ei sobi?” kõneles Merry Aart.
Minister Lukas ei mõistnud antud olukorra kohta midagi kosta, kuid arvas, et ju siis on hooldekogu selle heaks kiitnud.
Merry Aart täpsustas: “Kuulates teie vastust, siis ma ei saagi küsida teilt. Ma tahtsin küsida, et kas see tugineb ka mingile teaduspõhisusele. Aga mul oleks väga suur palve teile, et võib-olla te küsiksite haridusministrina ka Elva koolist, et kuidas need asjad seal ikka täpselt käivad. Segadusi on hästi palju. Ma mäletan, kuna ma olen ise Elvast pärit, siis neli-viis aastat tagasi, kui mu enda kaksikud lapselapsed Elva koolis käisid, siis õpetaja õpetas lapsi kaebama üksteise peale. Võib-olla natukene ehk oleks seda järelkontrolli ikkagi rohkem vaja, et lapsed väga õnnetud ei oleks, kui nad sealt koolist ära lähevad.”
Siim Pohlaku küsimus oli väga päevakohane: “Ma liiguks koolilaste juurest natuke nooremate, lasteaiaealiste laste juurde. See teema on natuke spetsiifiline, aga samas ka hästi lai, puudutab tuhandeid või kümneid tuhandeid lapsi. See pole saladus, et väga paljud lapsed veedavad aega nutiseadmetes, ja väga palju õpivad seal erinevaid tähti, sõnu, numbreid, pilte. Aga 99% nendest rakendustest, äppidest on ingliskeelsed ja niimoodi meie lasteaiaealised lapsed juba räägivad segakeeles, värve ütlevad sageli inglise keeles, omavahel suhtlevad ka pooleesti, poolinglise keeles. Kas riigil on mingit plaani või mõtet valitsusel, kuidas suunata või soodustada selliste eestikeelsete ja arendavate mobiilirakenduste ja äppide väljatöötamist, mis oleksid eesti keele õppeks, erinevad sellised hariduslikud äpid? Praegu on selgelt näha, et noored liiguvad inglise keele poole, sellepärast et esimesed asjad, mis vanemad neile telefonist pihku pistavad, on ikka ingliskeelsed äpid ja rakendused. Kas on midagi plaanis mõelda ka selles suunas, et motiveerida siis kas või arendajaid või eraettevõtjaid neid selliseid eesti keelt ja eesti meelt kandvaid mobiilirakendusi tegema, millega lapsed saaksid tutvust teha?”
Minister Lukas pidas küsimust väga päevakohaseks, ta avaldas muret eesti keele vaesestumise pärast, teatas, et eestikeelseid lahendusi töötatakse välja, kuid jäi kogu teemas loosunglikuks ja üldsõnaliseks.
Allikas: stenogrammid