23.01.2024
See loosung on Tallinnas alles ja hakkab üha rohkem ka ellu rakenduma, eriti rohepöörde raames.
Esmaspäeval vastas kliimaminister Kristen Michal EKRE saadikute arupärimisele hoonete sundrenoveerimise keskkonnamõju ning kodanike maksevõime kohta ning ministri jutt pani rahvuskonservatiivid meenutama aegu, mil kommunistid tegid samasuguseid omandivastaseid samme, nagu Reformierakond täna.
Varro Vooglaid: “Järjekordne näide on meie ees, millest nähtub, et Euroopa Liit võtab ka üha rohkem selliseid totalitaarseid vorme, millised olid meile tuntud juba Nõukogude Liidu ajast. Põhiprobleemiks on siin ju ilmselgelt seesama asjaolu, millele on juba korduvalt tähelepanu juhitud, et kõik need jutud sellest, kuidas ikkagi on parem oma kulutusi reguleerida, on vastuolus ühe väga lihtsa printsiibiga: sellega, et inimestele see peaks jääma vabadus ise otsustada selle üle, kuidas oma vara kasutada. Nii lihtne printsiip.
Ja tõepoolest olid ju ajad, meil tõesti Reformierakond käis ka ennast välja sellise vaba ühiskonna, liberaalse maailmavaate eestseisjana. Aga kuhu see nüüd siis kõik jäänud on? Miks ei peaks saama inimesed ise otsustada selle üle, kuidas kasutada omaenda vara? Inimesed on ise ehitanud endale maja, pärinud oma vanematelt maja, ja nüüd järsku riik tuleb ütlema: te ei saa seda maja müüa, te ei saa seda maja rentida, te ei saa seda maja kindlustada, kui te ei hakka seda maja sellisel viisil renoveerima, nagu meie käsime. Ehk siis Euroopa Liidu ettekirjutustest lähtuvalt. No kuulge! See on karjuvas vastuolus vaba ühiskonna põhimõtetega. Kas siis inimesed on peremehed omaenda kodus või ei ole? Saavad nad ise otsustada omaenda vara kasutamise üle või ei saa? No paistab, et ongi taganetud sellest põhimõttest. Ei saagi. Ja ka see kodualuse maa maksu kehtestamise plaan, mida valitsus on järjekordselt läbi surumas, räägib sellestsamast mentaliteedist: ei, see ei olegi teie kodu tegelikult, see on mingisugune kinnisvaraühik, mida te saate kasutada meie kehtestatud tingimustel, aga teie ei otsusta ise selle üle, kuidas oma vara kasutada.
Kui mul ei ole võimalik vältida seda kohustust hakata omaenda maja vastavalt riigi ettekirjutustele renoveerima, siis ongi kehtestatud renoveerimiskohustus, mida võib nimetada ka renoveerimissunniks, sest mul ei ole alternatiivi. Pean tegema seda. Ja hakata seda kõike ilustama mingisuguste juttudega sellest, et tegelikult riik aitab niimoodi inimestel oma kulutusi juhtida – see on lihtsalt jabur, eriti pidades silmas seda, millele juba kolleeg Martin Helme osutas, et väga paljudel inimestel ei ole raha endale ega lastele süüa osta ega nende huviringide eest maksta. On tõesti mõtlemapanev, kas valitsuse liikmed elavad mingis paralleelreaalsuses, kus nad kujutavad ette, et inimestel on iga kuu mingid tohutud ülejäägid, tohutud säästud, mida võib hakata kasutama selleks, et selliseid suuri kulutusi teha.
Tõesti, päev-päevalt näeme üha rohkem, kuidas Euroopa Liidu poolt pealesurutav ideoloogiline programm tähendab lihtsalt vaba ühiskonna ideaali kõrvaleheitmist. Meie sellega nõus ei ole.”
Mart Helme: “Kui pärast teist maailmasõda tulid Suurbritannias võimule leiboristid ehk siis tol ajal veel sotsialistid, tänasel päeval on nad põhimõtteliselt kommunistid, siis läks Suurbritannias lahti silmitu klassiviha õhutamine, aga ühtlasi ka silmitu maksude tõstmine. Ja klassiviha ja maksude tõstmine kombineerusid nii, et leiborid ei varjanudki, et nende põhisihtmärk on jõukamate omanike laostamine, et ühiskonnas võrdsust tekitada. Ja nad ütlesid lordide kohta, kes tol ajal olid oluliselt suuremad maaomanikud, kui nad praegu on, sest nad on olnud sunnitud oma maavaldusi ka müüma seoses ränkade maksupoliitiliste katsumustega, et me maksustame nad surnuks.
Ma vaatan seda praegust valitsust, ja teil on ilmselt täpselt samasugune kommunistlik viha kõikide ettevõtlike inimeste suhtes, kõikide omandit omavate inimeste suhtes, kõikide vabalt oma omandit väärindada, kasutada, pärandada ja nii edasi inimeste suhtes. Te maksustate nad surnuks. Te võtate nendelt nende omandi, muutes selle omandi omandamise ja haldamise nii kalliks, et see käib neile üle jõu. Teistmoodi ei ole võimalik kõike seda, mida teie valitsus praegu teeb, absoluutselt mõista. Ja loomulikult teete te seda, kuidas ma ütlen, monopolistlike kapitalistide huvides. Sest keegi peab ju teenima selle pealt, et te inimesed nagu sidrunid mahlast tühjaks pigistate. Keegi ju teenib nende renoveerimiste pealt. Keegi ju teenib selle pealt, et te sunnite inimesed tavaliste autode pealt elektriautode peale istuma. Keegi teenib ju kõige selle pealt, mida te teete.
Te olete ju hüpiknukud kellegi käes, kes paneb teile ette mingisugused uued maksupoliitilised, uued keskkonnapoliitilised, uued ühiskondlikud normid – ja teie jooksete nende järel nagu mingid Käsu Hansud. Aga ei mõtle absoluutselt inimeste peale. Ei mõtle inimeste peale, kes on vaesed, ja juba on mainitud siin: veerand Eesti inimestest on vaesed. See on ümmarguselt 300 000 inimest, kes päevast päeva lõikavad nööriga leiba, veeretavad senti sõrme vahel, kuni see tuliseks läheb. Sest neil ei ole raha.
Ma meenutan aega, kui Reformierakond oli veel normaalne erakond, mitte punane erakond, vaid liberaalset turumajandust pooldav erakond, siis tuli ju Eesti Vabariik. Ja mida tehti Eesti Vabariigi algusaastatel? Erastati Nõukogude ajal saadud korterid. Ma mäletan väga hästi, kuidas mõned tollased Riigikogu liikmed olid õudselt õnnelikud: me loome omanikekihi, me loome keskklassi, me loome inimesed, kellel on kodud, kellel on võimalik alustada uuelt lehelt omanikena, keskklassina ja olla selle ühiskonna selgroog. Ja nüüd te murrate selle selgroo. Te ei saa sellest aru, sest teil on mingisugused Brüsseli käsulauad, ükskõik kui jaburad nad on.
See, millega teie tegelete, on kõige puhtakujulisem stalinism. Miks ma seda ütlen? Sellepärast et jällegi, siis, kui oli tarvis eraomandus kaotada, inimesed kolhoosidesse sundida, maksustati kõik need, kes keeldusid sellest, surnuks. Pandi neile sellised maksud peale, et nad oleksid pidanud, ma ei tea, missuguseid latifundiume pidama, et seda saagikust ja seda tulu saada, et stalinistliku Nõukogude Liidu maksud ära maksta. Ja seda teete teie praegu nüüd siin. Kogu see jutt, et te tõstate oma kinnisvara väärtust, ei maksa mitte halli senti ka, sest see võtab inimeselt vabaduse, paneb talle sunni. Inimene ise otsustab, kuidas on talle jõukohane. Täna panen ühe pakettakna, järgmise kuu pensionist panen teise. Soojustan uksi-aknaid, pööninguid, keldreid nii, nagu see mulle kui vabale inimesele on jõukohane. Teie vabadus ei ole vabadus. Teie vabadus on orwelllik sund, kus vabadus tähendab orjust ja orjus tähendab vabadust. Kas tõesti teil on täielik mõistuse varjutus, et te niisugustest lihtsatest asjadest aru ei saa?
Vabas ühiskonnas – ma tuletan meelde, teie olete aktsepteerinud juba seda, et ühiskond, kus me praegu elame, muutub järjest vähem vabamaks, ja see on ka meie suur erinevus maailmavaates –, vabas ühiskonnas inimesed otsustavad ise, millal nad teevad kulutusi, millele nad teevad kulutusi ja kas nad peavad vajalikuks teha neid kulutusi. ”
Martin Helme: “Kunagi ammu, hallidel aegadel, siis, kui Reformierakond turumajandust uskus ja kümme miljonit dollarit paigutati ka tulu teenimise eesmärgil Eesti Pangast ära, võis Reformierakond käia ringi ja rääkida, et tema on majanduslikult mõtlev ja liberaalne erakond, aga ammu enam ei ole. Plaanimajandus, sunnime, anname kvoote. Täpselt selline erakond on.”
Anti Poolamets: “Räägite nagu põline sotsiaaldemokraat. Te võiksite ka nagu Tanel Kiik endale selle punase roosi kohe rinda panna. Sundimine, sundimine, sundimine – ehtne vaba majandus, ehtne vabaduste promo. No ei ole Reformierakonna kunagisest vabadusejutust lihtsalt jälgegi.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid