23.10.2024
EKRE fraktsiooni saadikud Riigikogus.
Siseminister Lauri Läänemets tegi kolmapäeval riigikogus poliitilise avalduse Moskva patriarhaadile alluva kirikuga seoses, kuid paljud saadikud leidsid, et sotside poolt on see väga kahekeelne, kuna nende erakond ei toeta samas Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, küll aga vaenab Eesti sõjameeste mälestamist.
Martin Helme: “Kogu see poliitiline avaldus on häbiväärne propagandatrikk, mille eesmärk minu meelest on üsna ilmne: mätsida kinni seda täielikku häbiväärset käitumist, millega on hakkama saanud Siseministeerium ja politseiamet seoses Lihula sambaga. Ja nüüd te tulete meil vastu rinda taguma, kuidas te kõvasti sisejulgeolekut edendate. Ainus poliitiline avaldus, mida mina oleksin oodanud, on see, et te astute tagasi selle pärast, mida tehti Lihula sambaga: võimu kuritarvitamine, seaduste väänamine, inimeste tagakiusamine.
Ja mis puudutab kirikuasju, siis te ilusti ütlesite, et te tulite siia hoiakut väljendama. Me saame küll aru sellest hoiakust, see on selline siseasjade rahvakomissari hoiak, et kirikutest lõpuks peavad saama traktorijaamad või hobuselaudad. Küll me neile koha ära näitame!
Mina ei lähe kaasa kogu selle kirikujutuga. Ma tahan küsida ikkagi Lihula ausamba kohta. Täna, kui on selge, et käituti ebaseaduslikult, võimu kuritarvitati, seadust tõlgendati teadlikult valesti: kes vastutab? Kas mõni politseinik saab ametist lahti või vastutate teie?”
Rain Epler: Teada on, et teie erakond on see, kes blokeerib valimisõiguse äravõtmist Venemaa ja Valgevene kodanikelt. Teie haldusalas olev Politsei- ja Piirivalveamet ütleb inimestelt ebaseaduslikult konfiskeeritud Eesti sõdurite mälestussamba kohta, et kuigi on välditud vägivalda õhutava sümboolika kasutamist, võimaldab see ajalugu mittetundvatel isikutel teha valesid järeldusi. See on ikka päriselt putinistliku narratiivi esitamine. Idanaaber räägib ju kogu aeg, et meie siin ei tea päris ajalugu ja nemad teavad ja nemad peaksid seda meile rääkima.
Te ise siin saalis kaks päeva tagasi käitusite minu meelest väga venemeelsena. Ma nüüd tsiteerin stenogrammi. Teilt küsiti: “Mida arvate Kaitseväe kalmistul eksponeeritud pronkssõduri punasümboolikast? Kas see on lubatud, aga kuju, millel tegelikult natsisümboolikat ei ole, see ei ole?” Ja teie vastus oli täielik udujutt: “Ja punasõdur või kes ta meil on Kaitseväe kalmistul – tegemist on mälestusmärgiga, mis on seal, mida keegi ei ole hakanud paigaldama ja mis on Kaitseväe vastutusalas. Mida ma rohkem oskan öelda.”
Ma ütleksin, et teie selline tegelik punane ja itta vaatav pale on nagu väga teravalt esile kerkinud ja siis te tulete siia pulti tegema ettepanekut Vabariigi Valitsusele. Tehke ettepanek valitsuse istungil. Ja ma tegelikult soovitan, kuna teil häid ettepanekuid ei ole, olge nõus koalitsioonipartneritega, et võtame agressorriigi kodanikelt valimisõiguse ära.”
Evelin Poolamets: “Teie avalduse eesmärk on luua õiguslik alus Moskva patriarhaadi mõjuvõimu vähendamiseks. Siiski tekib mul küsimus, kas soovitatav õiguslik lahendus üldse toimima hakkab, arvestades hiljutisi sündmusi, kui te konfiskeerisite vabadusvõitlejatele mõeldud ausamba, millel ei olnud hilisemal uurimisel ühtegi keelatud sümbolit. Kuidas saame olla kindlad, et seekord ei võeta vastu otsuseid, mis osutuvad hiljem ebaseaduslikuks?”
Rene Kokk: “Kahtlemata, meelsuse suunamise ja mõjutustegevuse osa on suuresti ka Vene kodanike õigus valida meie valimistel volikogusid. Ja loomulikult on selle osa ka mälestusmärgid. Me teame, siin on täna juttu ka olnud, aga meil on selline vabastajate monument, vabastajate monument, pronkssõdur. Peab ütlema, et selles mõttes olete täna tulnud siia küll väga pooliku rehkendusega. Oleks ikkagi tahtnud näha nagu selget visiooni täislahendusena. Milline on teie kui siseministri ettepanek ja millal viiakse ära vabastajate monument, pronkssõdur, ja millal ikkagi siis tulete ettepanekuga, et reaalselt tegelikku ohtu ja meie poliitikat suunavatel Vene kodanikel ära võtta KOV‑i valimise õigus? Millal need ettepanekud tulevad? Teeme ikkagi täisrehkenduse.”
Helle-Moonika Helme: “Te tahate Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikut kinni panna, hästi, aga samas olete ilmselgelt selle koguduse liikmeid viimase kahe aasta jooksul sisse lasknud kümneid tuhandeid. Nad on suures osas venekeelsed, nad on suuresti pärit ukrainavenelastest koosneva elanikkonnaga aladelt, kus käib sõjategevus, suur osa neist on tulnud ka Venemaa kaudu üle piiri ja te olete lasknud sellel juhtuda. Nad on õigeusklikud ja kohe kindlasti ei käi nad teenistustel Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus, vaid liiguvad sisse‑välja selle kiriku trepist, mis on siin parlamendihoone vastas, sest nad on usklikud ja käivad kirikus. Kuidas te selle vastuolu ära lahendate? Pakute inimestele, kes on õigeusklikud, rahvusvahelist kaitset, varjupaika, ja siis võtate neilt ära kiriku? Meile te võite seda kõike rääkida, me saame sellest selles mõttes aru, aga kuidas te neile seda selgitate?”
Varro Vooglaid: “Mina pean ka ütlema, et ma oleksin oodanud teie poliitilisest avaldusest täna tagasiastumisavaldust, sellepärast et see, mida politsei tegi teie poolt heakskiidetult Lihula samba ebaseadusliku hoiu alla võtmisega, oli ilmselgelt õigusvastane. Ilmselgelt, siin ei ole isegi mitte millegagi vaielda.
Aga mis puudutab seda tänast juttu, ju püütakse meid panna kahvlisse, et kes ei poolda neid teie poolt presenteeritud poliitilisi ambitsioone, need pole piisavalt eestimeelsed. Aga tegelikult on probleem sootuks mujal. Probleem on selles, et kohutavalt ebameeldiv on vaadata, kuidas te teete Eesti Vabariiki järjest rohkem selliseks riigiks nagu Venemaa ehk riigiks, kus ei austata päriselt põhiseaduslikke õigusi. Te presenteerite siin tohutu loosunglikult seda, et te lahendate mingit probleemi, aga seda probleemi ju reaalselt ei ole. Teil pole mitte ühtegi tõendit näidata selle kohta, nagu oleks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik rikkunud Eestis kehtivat õigust, sekkunud poliitikasse või praktiseerinud mingit mõjutustegevust. Ei ole sellist asja. Küll aga te ise provotseerite konflikti.
Ja nüüd minu küsimus. Mida te siis reaalselt teha kavatsete, kui näiteks Pühtitsa klooster keeldub sellele terrorile allumast, loobumast sidemetest Moskva patriarhaadiga? Saadate politsei kiirreageerijad kumminuiade ja koertega peale või? Mis te teete? Ise olete loonud selle probleemi siis!”
Arvo Aller: “Kui minister ütles, et olukord on pingeline, siis tegelikult olukord on juba pingeline ja selle olete te ise tekitanud lähtuvalt Lihula samba konfiskeerimisest, suvel Sinimägedes inimeste kõrvalejuhtimiseks politsei poolt, kiirreageerijate poolt, kusjuures, sümboolika kontrollimiseks, kui nad ise ka ei tea, ei tunne seda sümboolikat. Ja hakata seda ajalugu meile ümber rääkima … Aga ikkagi, te rääkisite julgeolekuohust, kuna kirik allub otse Moskva patriarhaadile. Minu teada ka Venemaa kodanikud on kohustatud oma konstitutsiooni täitma ehk sõja korral peavad nad minema teenistusse. Ja te ikkagi raiute vastu, et te ei suuda eraldada neid, kes on Eesti-meelsed ja Vene kodanikud. Et sellepärast me hoiame seda piiri kinni. Aga samamoodi te ei tea ka, kes on seal kirikutes käivatest Eesti-meelsed ja üldse ei allu selle kiriku korrale. Milliseid probleeme me siis lõppkokkuvõttes lahendame?”
Siim Pohlak: “Siin see Lihula samba teema on juba korduvalt läbi käinud, aga ikkagi tahaksin selgesõnaliselt kuulda teie käest ka seda, et kuna Lihula monumendilt ju midagi keelatut ekspertiis ei tuvastanud, siis ilmselgelt pingutati reageerimisega üle või kuritarvitati võimu. Kas te võite täna siin valitsuse liikme ja antud valdkonna eest vastutava ministrina kinnitada või tunnistada, et tegelikult pingutati selle samba konfiskeerimisega üle ja mingit põhjust selleks tegelikult ei olnud? Sooviksin teie poolt ka kinnitust sellele, et see asi niimoodi läks, seepärast et kõik asjaolud, kui nüüd seda ekspertiisi lugeda, näitavad, et tegelikult oli siin ilmselge võimuliialdus.”
Mart Helme: “Miks te arvate, et Moskvast ei tule käske ka pärast seda, kui nad lõpetavad oma ametliku suhte Moskva patriarhaadiga ja et sellega ei ässitata siinset kogukonda veel rohkem Eesti Vabariigi vastu? Mis paneb teid seda arvama? Mina arvan täiesti vastupidist.”
Varro Vooglaid: “Mul tekkis küll küsimus seonduvalt selle asjaoluga, et see, mida me siin näeme, on muidugi selline ilmselgelt propagandaetendus, eks. Koalitsioonikaaslased muudkui riputavad siseministrile palle värava ette ja siis ta toksab mõnuga muudkui peaga väravasse. Aga sellega seonduvalt mul ongi protseduuriline küsimus. Kas kodukord põhimõtteliselt võimaldaks selliseid propagandaüritusi korraldada iga päev või ja kõigil ministritel? Oletame, et näiteks täna viis ministrit tahaks tulla ja teha siin poliitilisi avaldusi, ilma et see oleks kuidagi nädalakavasse kirja pandud, nad võivad lihtsalt teada anda Riigikogu juhatusele, et soovime tulla viiekesi ja kõik teha näiteks poliitilise avalduse. Ja niimoodi kas või mitu korda nädalas, mitu korda kuus. Kas selline voli neile tegelikult ongi antud või? Kui see nii on, siis see on küll ausalt öeldes päris üllatav.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid