10.09.2024
Helle-Moonika Helme Riigikogu kõnepuldis.
Esmaspäeval menetleti Riigikogus arupärimist minister Kristina Kallase töö kohta, mille käigus tõid EKRE saadikud välja rea puudusi ja valesamme globalistist ministri tegemistes ning kritiseerisid seejuures ka peaminister Kristen Michali seisukohti.
Rain Epler: “Härra minister! Juba siis, kui see streik lõppes, ma tegelikult olin pisut imestunud, et õpetajad olid nõus streigi lõpetama selle peale, et lubati teha töögrupp, et arutada, kas saab palka tõsta. Ja tänaseks me loemegi uudiseid, et töögrupp jõudis järeldusele, et ei saa palka tõsta. Aga te ütlesite ühe huvitava asja: Kristina Kallas töötab sellega, et raha haridusvaldkonda kindlasti juurde tuua. Nii teie sõnumid kui kogu valitsuse sõnumid on sellised, et me liigume kärpeaega ja kõik valdkonnad peavad kärpima. Äkki te siis avate meile seda, et kas Kristina Kallas proovib raha tuua kuskilt eelarvevälistest kohtadest haridusvaldkonda juurde või haridust ei puuduta kärped? Või kust kust ta seda raha tooma hakkab sinna haridusse? Uudised ütlevad, et raha juurde ei tule. Äkki selgitate?
Kert Kingo: “Te viitate siin eestikeelsele haridusele üleminekust, aga see on toimunud ju Eesti laste arvelt, sest väga paljudes klassides on vene keelt rääkivate õpilaste arv oluliselt suurem ehk siis ülekaalus. See tähendab, et eesti keelt rääkivad lapsed on vene keele keskkonnas ja, kõige hullem, nad peavad hakkama ise ka veel õpetama vene keelt rääkivatele lastele eesti keelt. See tähendab seda, et eesti keelt emakeelena rääkivad lapsed ei saagi oma õpingutele keskenduda, kannatabki nende keeleline ja kultuuriline areng. Kuidas see siis nüüd, mis eestikeelne haridusele üleminek? See ei ole ju! See on venestamine.”
Martin Helme: “Küllap me ilmselt kõik – vähemalt sõnades – nõustume sellega, isegi reformierakondlased, et me tahame, et Eesti haridus oleks eestikeelne, ja mitte ainult et haridus oleks eestikeelne, vaid terve Eesti ühiskond oleks eestikeelne. Ja siin me oleme ikka pikkade sammudega tagasi läinud Reformierakonna viimase võimuperioodi jooksul. Juhtisime tähelepanu korduvalt erinevate eelnõude menetlemise ajal, kui siin oli mitu aastat tagasi see hariduse üleminekuteema, et seda tehakse loosunglikult, et tõepoolest õpetajaid on puudu, et tõepoolest Eesti lapsed muudetakse integraatoriteks, nad hakkavad õppima venekeelses või segakeelses keskkonnas ja selle all kannatab nende haridus.
Mis me vastu saime? Putinistid, Kremli jutupunktid, putinistid, Kremli jutupunktid, tuli teilt nagu ma ei tea, mis juttu. Aga kes siis tegelikult venestajad on? Teil istub valitsuses Svet, kes käib panemas lilli pronkssõdurile, teil on valitsuses seltsimees Läänemets, kes arvab, et Sinimägedes võitlesid bandiidid ja fašistid, ja teil on valitsuses Kristina Kallas, kes räägib, kuidas eestlastele jäägu pastlad ja kandled, ja tegelikult tahab multikultuuristada kogu meie rahvast. Kes see venestaja meil Eestis on, härra Kristen Michal?”
Helle-Moonika Helme: “Te ütlesite, et teie arvates Kristina Kallas on pädev jätkama haridus- ja teadusministrina teie valitsuses, ja jäägu need sõnad siis siia stenogrammi ja tulevikuks kõigile analüüsida. Me teame, et 2,4 miljardit on ära raisatud, ütleme isegi, et varastatud, eelmisel aastal eelmise valitsuse poolt. Õpetajad ei ole oma 17 eurotki kätte saanud palgatõusu ja see eestikeelsele haridusele üleminek, see kõik oleks olnud võimalik veel viis aastat tagasi, aga praegu meil on 150 000 slaavlast enam-vähem sisse tulnud ja eesti lapsed venestatakse sellele eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all koolides ära. Kui Kristina Kallas ikka ei saa hakkama, kas vastutate teie kõige selle jama eest pärast, sest te ütlesite, et ta on pädev, või lükkate selle vastutuse lõpuks ikkagi tema kaela?”
Anti Poolamets: “Tõesti, eesti keelele ülemineku reform on keeruline ja suur, aga te olete igas asjas nii optimistlik: küll me ära teeme ja käib küll. Mina olen küll murelik. On näha, et algkooli tulevad lapsed, kes ei oska eesti keelt. Mulle on arusaamatu, kuidas see üldse seal toimima hakkab, kui lihtsalt tulevad nullkeeleoskusega eel lasteaedadesse, koolidesse. See ei ole päris normaalne, see on nende laste suhtes kiuslik. Neil peaks olema enne keeleoskus piisav, et üldse kooli minna. Näiteks, kas õpetajate keeleoskus on teie arvates tõesti piisav, et asuda neid lapsi õpetama? Minu arvates ei ole ja seda on ka eksperdid korranud. Miks te üldse tegite eraldi neile, kes korralikult eesti keelt ei oska?”
Arvo Aller: “Küll on eelmisele peaministrile see arupärimine esitatud, kuid paraku peate teie sellele vastama, kas Kristina Kallas on pädev oma tööd jätkama, ja te väitsite, et on, aga pädevuse või selle kompetentsi mõõdupuuks on eelnevad otsused: maakoolide sulgemine, väikegümnaasiumide kokkupanek ja lõpetamine, samuti maapiirkonnast hariduse äraviimine, on ta siis kutsehariduse kokkutõmbamine. Kas tuleviku jaoks on juba midagi paberile pandud, et saada lisaraha veel rohkemate koolide kinnipanekute ja veel rohkemate maapiirkonna inimeste haridustee vähendamisega?”
Evelin Poolamets: “Hea minister! Ma ei tea, kas teie keel vääratas, aga te ütlesite, et te ei ole teinud eestikeelsele õppele üleminekul erandeid. Tegite ju! Te esimese asjana otsustasite leevendada vene koolide üleminekut eesti keelele ja võimaldasite õpetada ka neil õpetajatel, kelle keeleoskus on B1-tasemel. Kas te oskate ette kujutada, kui palju oskab B1-tasemel õpetaja eesti keelt, ja kas selline õpetaja on võimeline eesti keeles õpetama?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid