Esmaspäeval esitas EKRE fraktsioon arupärimise keskkonnaminister Sutile seoses kormoranide arvukuse ja hävitustööga kalavarude kallal, ette kandis selle Arvo Aller.
Arvo Aller: “10. märtsil, pea kuu aega tagasi tegime arupärimise eelmisele kliimaministrile. Nüüd on minister vahetunud, nimetus on vahetunud, kuid mured on samad. Ja just kormoranide koha pealt kusjuures Eesti loodusele on praeguseks juba suureks probleemiks. Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsioon.
Ehkki kormoran on valitud selle aasta linnuks, siis nende populatsioon aina suureneb. Suurusjärk viis aastat tagasi oli Eestis kuskil 10 000 paari kormorane, mis teeb lindude arvuks 20 000. Praegusel hetkel on arvestatud suurusjärk 15 000 paari, mis on 30 000 kormorani. Ja kui selle 30 000 kormorani ohjamisega me ei suuda hakkama saada, siis me peaksime mõtlema välja leevendusmeetmeid, või nende populatsiooni vaoshoidmisega või ka vajadusel vähendamisega.
Kormoranid üldjuhul ikkagi on oma arvukust suurendanud läbi pesitsusperioodide ja praegusel juhul on need suuremad kolooniad Liivimaa, Liivi lahe, Pärnumaa piirkonnas ning ka Väinamerel ning neid on ka Võrtsjärvel. Lähtuvalt sellest on tekkinud sinna nõndanimetatud, kus kormoranid on üle käinud, nõndanimetatud eluta alad, kus niidu taimestik võib hävida aasta jooksul ja puud-põõsad sõltuvalt nende vastupanuvõimest kuni kümne aastaga. Et kui vaadata kormoranide pesitsuskohti, siis seal on alles jäänud, kuidas piltlikult öelda, raamid, elusloodust seal ei ole ja nende kohtade peal on neil võimalik edukalt pesitseda.
Ja see tõrje siis, mida võiks ja peaks kasutama, oleks kasulik rannakaluritele, nii tavaõngitsejatele kui ka kutselistele kaluritele. Praegusel juhul kormoranid tekitavad kahju peamiselt toodangu vähenemise tõttu kalatööstusele ja on välja arvutatud, et see 30 000-ne kormorani seltskond on päevas võimeline ära sööma 30 tonni kala päevas. Kormoran on võimeline sukelduma ka sügavustesse, mis teeb talle võimaluse mitte ainult veepinnalt kala püüda, vaid ka sügavamalt. Nii et see on väga suur probleem meie veekoguäärsetele inimestele ja ka ettevõtjatele. Ja siis me oleme kokku pannud kaheksa küsimust, millele soovime ministrilt vastust.
“Kas kliimaministeerium on teadlik kormoranide arvukuse piiramise vajadusest ja nende laastavast mõjust kohalikele kalavarudele?”
“Milline on Teile teadaolevalt praegu enim kannatada saanud piirkonnad, kus kormoranid on avaldanud suurimat mõju ümbritsevale looduskeskkonnale?”
“Milliseid meetmeid on võetud ministeeriumi poolt kasutusele kalavarude ja kalandussektori kaitseks kormoranide poolt tehtava hävingu kompenseerimiseks loodusele?”
“Kas on kaalutud nende lindude arvukuse kontrollimiseks lubada näiteks jahipidamist?”
“Milliseks hindate kormoranide looduslike vaenlaste olemasolu Eestis? Kas on võimalik mõjutada nende lindude populatsiooni suurust läbi looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimise?”
“Kas kliimaministeeriumil on plaan, kuidas aidata läbi toetuste või kompensatsiooni meetmete kormoranide suure arvukuse tõttu kannatada saanud majandusvaldkondi?”
“Kas olete kohtunud kalandusettevõtjate ning harrastuspüüdjatega, saamaks ülevaadet kormoranide laastavast mõjust kalavarudele?”
“Millised on viimase aasta jooksul kormoranide arvukuse vähendamiseks läbi viidud konkreetsed tegevused ning millised on tulemused?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid