04.06.2024
Käpardlik minister on majandusele nuhtluseks.
Esmaspäeval umbusaldas opositsioon majandus- ja IT-minister Tiit Riisalot, võttes põhjalikult ette tema tegematajätmised ja valeotsused.
Kert Kingo: “2023. aasta novembri alguses kinnitasite te ametisse asekantsleri kohale Sandra Särava, kes oli endine Bolti lobist. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ka asekantsleril kohustus nelja kuu jooksul pärast ametisse asumist täita, esitada huvide deklaratsioon. Nagu välja tuli, siis Sandra Särav jättis deklaratsioonis justnagu juhuslikult kajastamata 360 Bolti aktsiaoptsiooni. Seega rikkus ta korruptsioonivastast seadust ja esitas, avaldas huvide deklaratsioonis ebatõeseid andmeid. Mina sooviksingi teada, mida te ministeeriumi juhina asekantsleri Sandra Särava korruptsioonivastase seaduse rikkumise puhul ette võtsite.”
Riisalo vastus oli huvitav: “Ma olen lugenud ajakirjandusest, on see, et tõepoolest selline juhtum oli, ta jättis need optsioonid deklareerimata. Tingitud oli see inimlikust eksitusest, sest seal deklaratsioonis, kuigi paljude asjade kohta või enamuste asjade kohta on eraldi rida, mis tuleb täita, siis optsioonide puhul seda ei ole. Mul ei ole kahtlust, et Sandra Särav jättis selle tegemata meelega.”
Rene Kokk: “Hea minister! Te viisaka inimesena tänasite siin võimaluse eest meie ees olla täna. Väga hea meel on ka teid näha, sest eelmine nädal oli õhus küsimus, et kust te olete ja kas te üldse olemas olete. Rõõm on näha, et te siin olete. Aga umbusaldamiseks on küll põhjust rohkem kui ühe asja eest. Tõesti, kui visata väike pilk peale nende asjade peale, mis teie ajal on toimunud, siis ega meil on tegemist erinevate andmeleketega või siis näiteks äriklassis lendamistega viimasel ajal või seesama huvide konfliktis olev asekantsleri teema või mRiigi 800 000 või 200 000 või 360 000, mis iganes summa see oli, mis oli kooliraha. See ei näe kuidagi hea välja, rääkimata sellest, et 700-miljoniline investeering lasti Eestist ära minna Lätti. Kas teile tundub, et see on kõik igati korrektne ja hea, mis parasjagu teie haldusalas toimub, või on siiski probleeme ka?”
Varro Vooglaid: “Nagu te ütlesite oma ettekandes, te ei usalda Eesti ettevõtjaid, aga mulle tundub, et tunded ei ole selles küsimuses väga vastastikused. Paljud, ütleme, mitmeid ettevõtjad, kellega mina olen rääkinud, ütlevad, et nemad ei näe mingisugust perspektiivi ettevõtlusega tegeleda ja on asunud juba oma ettevõtteid Eestist mujale registreerima. Fakt on see, et bürokraatlik koormus ettevõtjatele pidevalt kasvab, maksukoormus kasvab, ettevõtluskeskkond on järjest prognoosimatu ja ettearvamatum, sõjaoht sealjuures kasvab, seda tunnetatakse ühiskonna kõikidel tasanditel. Ja võib-olla üks küsimus, mille mu ettevõtjast sõber saatis mulle – ta ütles, et võib-olla saaksin teilt küsida. Millises ettevõtlusvaldkonnas teie hinnangul on ettevõtjatel praegusel hetkel üldse veel Eestis põhjust näha optimistliku perspektiivi? Millised need valdkonnad on, kus teie hinnangul on perspektiivikas ettevõtlusega tegeleda?”
Jaak Valge: “Meil on immigratsioon kolmandatest riikidest viimasel seitsmel aastal olnud suhtarvudes kusagil kolm kuni seitse korda suurem kui teistesse Balti riikidesse ja Soome. Ja seal on ometi tööealise elanikkonna osakaal Eestiga sarnane. Juba aastatel 2017–2021, see tähendab enne Ukraina põgenike saabumist, oli kolmandate riikide kodanike sisseränne 32 000, aga nüüd kuni 2023. aastani ehk viimasel seitsmel aastal kokku 87 000. Ja toonitan: just kolmandatest riikidest. Ja see on olnud just odav tööjõud ja nende pereliikmed. Ja andmed näitavad, et meil ei ole mitte tööjõukriisi, nagu te oma plaanis kirjutate, vaid innovatsioonikriis. Eesti tootlikkus on võrdluses langenud teiste riikidega ja samal ajal soovite teie sisserännet suurendada. Küsin: kas te saate aru, et hävitate niimoodi, mitte ainult Eesti rahvusriiki, kelle eest meie seisame, vaid ka Eesti majandust, mille eest teie peaksite seisma?”
Arvo Aller: “Hea minister! Kuulates teie ettekannet, siis elu on nagu lill, aina paremaks läheb, raha muudkui tuleb juurde. Aga reaalsus on hoopis teistmoodi. Ja tegelikult ju umbusaldust ei esitatud sellepärast, et teil on Eesti 200 ministrina nii utoopilised plaanid, vaid ikkagi sellepärast, et on konkreetsed möödalaskmised. Ja kui te ütlesite, et asekantsler tuli enne teid tööle, siis teie ise, tähendab, 2023. aasta oktoobris kinnitasite ta asekantsleriks. Ehk te ise olite juba minister. Ju te ei peagi teadma, kas kellelgi on aktsiaid või ei ole, aga oleks võinud, ütleme, korruptsioonivastane seadus asekantslerile kehtida. Ma küsiksin sellist asja, et kas te nagu ei arva, et kui te olete lobisti palganud ja hiljem platvormiettevõtetele poliitilist katet teinud Euroopa Liidus, et kas see juba ei ole piisav põhjus ise tagasiastumiseks, ilma et umbusaldust oleks pidanud esitama.”
Evelin Poolamets: “Lugupeetud umbusaldatav! Teie erakonna sponsorite hulgas on lisaks Bolti omanikele, kelle ärihuvisid kaitsesite, ka Oleg Ossinovski. Teadupärast taotleb Läti prokuratuur Oleg Ossinovskile korruptsiooni eest nelja-aastast vangistust. Te ütlesite hetk tagasi, et kokkupuuted ettevõtjatega on sellised, et ettevõtjad tahavad arendada ainult oma ettevõtteid. Küsin teie koostöö kohta Oleg Ossinovskiga. Millist laadi koostööd te teete Oleg Ossinovskiga või milliseid teeneid ehk lobi te talle ministrina osutate selle eest, et ta on teie erakonda rahaliselt toetanud?”
Anti Poolamets: “Lugupeetud minister! Mina sain aru, et te olete ühtlasi Bolti lobistide kõneisik siin puldis, et teie asekantsler ei ole midagi valesti teinud, et ta on olemuslikult aus inimene, te olete fantastiline inimhingede tundja ka. Väga paljud ennast olemuslikult ausaks pidavaid istuvad vanglates. Aga ma tahaksin ikkagi teada. Te lihtsalt nii kergelt libisesite üle, et tore inimene, olemuslikult aus, kõik, aga skandaal oli tõsine, eks ole, sellest räägiti terves Euroopas. Euroactivi artikkel on muidugi algatas selle. Muidugi võib, te peategi Eesti ettevõtjate huve kaitsma, aga see ei tohi olla salaja, see ei tohi olla nii, et keegi varjab oma huvisid, aktsiaid. Seal peaks ikkagi ametnikke korrale kutsuma. Mida te tegite selleks, et sellist kahtlust, et endine Bolti valitsussuhete juht oli aus, erapooletu ja ei varjanud … Mida te tegite temaga, kas te küsitlesite teda, kas ta noomituse talle andsite? Mis juhtus siis?”
Leo Kunnas: “Hea minister! Minu küsimus puudutab kaitsetööstust. Üle-eelmisel nädalal avati Põhja-Lätis Valmieras soomukite koostetehas, mis põhineb Soome kapitali. Lätis ehitatakse ka teist tehast, mida rahvusvaheline konsortsium ehitab, mille eesmärk on toota suure kaliibriga mürskude püssirohulaenguid. Leedus on üks Saksa kapitalil põhinev ettevõte, mis remondib saksa tehnikat nii Leedus kui ka Ukraina lahinguväljadel pihta saanut. Samuti Saksa kapital rajab Leedusse teise tehase, mis puudutab suurekaliibriste mürskude tootmist. Seis, ütleks niiviisi, on meie kahjuks 0 : 4. Meil on küll fond ja kavatsus rajada kaitsetööstuspark 2026. aastaks, aga tehaseid ei ole ega ole ka plaanis. Kuidas säärane olukord on tekkinud ja mida peaksime parandamiseks ette võtma?”
Martin Helme: “Te üritate meil siin mingisuguse pseudoasjaliku jutuvadaga teemat ära uputada. Teema on ikkagi see, et teil on ministeeriumis asekantsler, kellel on ränk huvide konflikt, kes teeb sisuliselt lobitööd. Ei teie eelkäija minister ei näinud selles probleemi ja ma saan aru, et teie ka ei näe selles probleemi. Ainult vabandused tulevad: oli inimlik eksitus, klaariti ära see optsioonide teema. No tegelikult ei klaaritud optsioonide teemat ära, optsioonid on alles, nende väärtus on üle 30 000 euro, 32 000 eurot umbes, ja nad on edasi, eks ole, seda ei ole keegi ära klaarinud. Ei ole teie ka. Teie kui minister peaksite selle ära klaarima sellega, et ta selle inimese sealt töölt kõrvaldate. No siis oli lobitöö mittepanemine kirjade registrisse – ka inimlik eksitus. No ei olnud inimlik eksitus! Kõik Bolti külaskäigud teie ministeeriumisse on sealt registrist kadunud. Ja platvormi direktiivi õppimiskoht on, ma oletan, teie meelest see, et tuleb rohkem paremini varjata. Teie vastutate selle eest, et teil on huvide konfliktis lobist tööl ja te ei lase teda lahti, ja sellepärast te olete täna siin puldis. Saate aru?”
Evelin Poolamets: “Hea umbusaldatav! Ajakirjandusest võisime lugeda, et olite märtsi alguses ühe päeva kaugusel lahtilaskmisest, kaalul oli isegi koalitsiooni lagunemine. Kriisi põhjustas Bolti direktiiv. Kaja Kallas kommenteeris, et kui te nii käitute, siis ei jää muud üle, kui minna Riisalo lahkumisavaldusega presidendi juurde. Küsimus: kui tihti tuleb teie töös samalaadseid olukord ette, kus peaminister ähvardab teid lahti lasta, kui te nii ei tee, nagu tema tahab, või oli Bolti direktiiv ainus selline?”
Rain Epler: “Härra minister! Sedasama persooni ikkagi siin käsitleme, kuigi te enne viitasite, et te hea meelega ei käsitleks seda persiooni lugu. Aga minu küsimus on: kui te ministriks asusite, kas te olite kursis sellega, et teie üks asekantsler, kes on ikkagi ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluv inimene, on olnud Boltiga varasemalt tihedalt seotud, seal töötanud, ja kursis ka sellega, et ta jätkuvalt suhtleb Boltiga aktiivselt edasi? Detaile teadmata, võib-olla käisid Bolti esindajad teinekord ministeeriumis koosolekulgi. Kas teid briifiti sellistest asjadest? Kaks küsimust: kas te teadsite Sandra Särava varasemast seosest ja kas te teadsite seda, et ta ministeeriumis olles ikkagi selle endise tööandjaga aktiivselt suhtleb ja asjaga tegeleb?”
Anti Poolamets: “Me oleme ikkagi hädas sellega, et meie majandus ei taha kuidagi jalgu alla saada – püsib paigal või langeb. Me vaatame ekspordinumbreid, te küll sõidate edasi-tagasi, justkui teeksite tööd, aga eksport langeb: 16% langust kuude lõikes, isegi 20% langust. Ikkagi, me ei saa midagi käima. Te võite sellest tuleviku digiriigist rääkida, aga meil on vaja ka lähimal ajal jalad alla saada. Langus olnud kolm aastat kestnud ja see peaks olema majandusinimesele väga häiriv info. Ma tahaksin teie häid retsepte, kiireid retsepte, mitte seda tulevikuriiki. Kuidas me saame majanduse kasvama juba sellel aastal, järgmisel aastal? Kuidas me sellest august välja tuleme? Kas need maksutõusud mitte ei süvenda meie praegust langus?”
Arvo Aller: “Hea umbusaldatav! Selle töötajate kvoodi lahtivõtmisega, kas me ei ava jälle järjekordselt sellist seotud laegast, kus asekantsler on selle välja öelnud ja sellest lähtuvalt me toome nõndanimetatud tublisid ajusid Eestisse? Te ütlesite küll, et maasikakorjajad sealt ei tule, tõepoolest ei tule, et sellel seadusel on 13 erinevat, isegi rohkem, erisust, et nemad tulevad teise kaudu, tähendab, teiste nende sätete kaudu. Kas tõesti teie arvates peitub Eesti majanduse nagu innovatsioon just sissetoodud inimeste kaudu, kes hakkaksid Eestit edasi viima?”
Martin Helme: “Tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Siis vastus oli selline, et kui kellelgi on optsioonid, see ei ole Eesti Vabariigis keelatud, deklareerimine oli probleem ja nüüd on nad deklareeritud ja sellega on küsimus lahendatud. Ei ole nii, tegelikult ju ei ole nii. Probleem ei ole selles, et ta jättis midagi deklareerimata, probleem on selles, et teie eelkäija ja teie olete palganud maksumaksja raha eest ministeeriumisse lobisti. Lobist saab Eesti maksumaksjalt raha, võib-olla saab, aga noh, optsioonid on ka raha ja saab ka veel Boltilt raha ja ajab Bolti asja seal meie raha eest. Ja teie lasete sellel juhtuda, tehes nägu, et see kõik on okei. See on probleem. Huvide konflikt on probleem. Probleem on selles, et ei ole korralikke tulemüüre asekantslerite tööjaotuse vahel ehk siis see, et ta ei käinud ühel või teisel koosolekul, ei garanteeri meile ega avalikkusele seda, et ta kusagil kohvinurkades või muudes vestlustes ei ole oma lobitööd teinud ministeeriumi sees. See on see, milles teid süüdistatakse, see on see, mille eest te vastutate ja kannate ka poliitilist vastutust ja oleks pidanud lõpetama selle olukorra, aga pole suutnud. Sellepärast olete te siin puldis praegu.”
Helle-Moonika Helme: “Ma tuleksin ikkagi selle juurde tagasi, et Bolti omanikud Villigud on rahastanud Eesti 200 valimiskampaaniat sadades tuhandetes, sellest kirjutab ka Eesti Ekspress, et Bolti asutajad Markus Villig ja Martin Villig kuuluvad iduettevõtjate sekka, kes annetavad erakondadele märkimisväärseid summasid. Ja nüüd me näemegi, et Eesti 200 üks väga oluline minister ehk teie olete astunud tõesti silmnähtavaid ja tuvastatud samme Boltile kasulike otsuste langetamisel Euroopa tasandil. Selles mõttes me räägime siin tegelikult väga teineteisest mööda. Teie räägite, et ettevõtjad, eriti neid, kes on Eesti viinud rahvusvahelises äris maailmakaardile, tuleb iga hinna eest toetada. Ja selles mõttes ma ei tea kedagi, kes võiks selle vastu vaielda. Aga kõige selle juures ei tohi mitte ühelgi Eesti ametnikul ega ministril töötada ju omakasu toimkond, sellest saate aru. See on see erinevus, kuidas me ühest ja samast asjast nagu siin räägime, ja see on ka põhjus, miks te siin olete. Kas te mõistate ükskord, et see ei ole normaalne, mida te olete teinud, ja et nii ei tohi mitte keegi mitte kunagi teha sellisel ametipostil, nagu teie olete, nii häbematult ja nii jultunult? Aga no ma saan muidugi aru, et pärast seda, kui Kaja Kallase idavedude skandaal lõppes nii, et Kaja jäi ametisse, siis loomulikult teie juhtum on siin nagu väike tükk kooki.”
Kert Kingo: “Hea umbusaldatav! Just ütlesite ilusa lause: kaup kauba vastu tehingud. Aga huvitaval kombel siis, kui oli Euroopa direktiiv, mis reguleeris platvormitööd, siis erinevalt tavapärasest teie valitsuse suunast, kus kõik direktiivid kahe käega vastu võtta ja muid võimalusi ei ole, siis seda te ei toetanud ja väga jõuliselt, sest see oleks teinud Bolti töö keerulisemaks – just nimelt Bolti juhtide töö, mitte nendele, kes seal töötavad. Mina ütleksin küll, et täpselt kaup kauba vastu tehingud on teil käinudki, siin on ju näha. Kui teil on Bolti endine lobist asekantsler, teie seisate Bolti eest, Bolt rahastab teie erakonda, siis see oligi see vastuteenete, et te selle direktiiviga ei olnud nõus ja käisite kahe käega sõdimas selle vastu ja te olete minu teada vist ainuke riik, kes seda vastu ei võtnud.”
Siim Pohlak: “Lugupeetud minister, et kui te vaatate Eesti majanduse üldist seisu ja eriti, kui vaadata meie majanduse tugisambaid, väikeettevõtlust – Eestis 90+% ettevõtetest on väikeettevõtted –, siis nemad on tegelikult täna tõsises hädas. Isegi suhteliselt vaatamata valdkonnale on Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted, eriti väljaspool Tallinnat, tõsiste probleemide ees, sulgevad uksi, koondavad inimesi. Milline on teie pikk plaan nende väikeste ettevõtete jaoks? Eestis selle valdkonna eest tegelikult ei seisa keegi. Me ei ole kuulnud ja minu meelest see on ka teie vastutus, et see olukord praegu majanduses on selliseks läinud, kuna teie seda ministri vastutust kannate. /…/ Kui ma küsisin väikeettevõtluse tuleviku kohta Eestis ja mis väljavaated on ja mis plaanid teil on, siis see vastus oli kangesti nukraks tegev. Te ütlesite, et siin prognoosid näitavad, et ehk järgmisel aastal hakkab majandus taastuma ja siis hakkab ka väikeettevõtetel paremini minema. Ja väljendasite siis ühtlasi tegelikult või kirjeldasite olukorda, sellise närvilise hüsteerilise õhkkonna loomine riigis, mida peaminister oma sõjateemaliste hüüatusega on teinud, ei ole aidanud kaasa majanduskasvule. Ja lisaks kirjeldasite sinna juurde veel üht-teist-kolmandat. Mulle ei tundunud see nagu erilise plaanina väikeettevõtluse aitamise ja tugevdamise suhtes. Kui te olete majandusminister, Eesti majanduse nii-öelda vereringe, need kõige peenemad veresooned, mida meil kõige rohkem on, on tegelikult täiesti umbe jooksmas, siis ootaks palju konkreetsemat plaani teilt. Ja palju nõudlikum peaksid olema ka ametnikkonna vastu, et nad tegelikult ka seda probleemi tõsiselt võtaks. Kahjuks teie vastus praegu väikeettevõtluses ei andnud mitte mingisugust kindlust. Kui te tahaksite midagi täiendada, on teil veel midagi veel plaanis või jäätegi selles mõttes ainult selle vastuse juurde, mis oli?”
Varro Vooglaid: “Oma ettekannet tehes te ütlesite, et teie usaldate Eesti ettevõtjaid. Aga nüüd võime meediast lugeda sellise plaani kohta ja ma tsiteerin Postimeest. “Kui seni on Eestis kehtinud pangasaladuse põhimõte, mis tähendab, et riigiasutused saavad ligipääsu inimese või ettevõtte pangakonto andmetele siis, kui tema suhtes käib mõni menetlus, näiteks maksuameti poolt maksumenetlus või kuriteo uurimine. Nüüd tahab maksuamet kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontode tehinguandmeid regulaarselt oma andmebaasist läbi lasta, et siis vaadata, ega keegi maksust kõrvale ei hoia.”
Selline plaan ilmselgelt peegeldab täpselt vastupidist hoiakut – mitte usaldust Eesti kodanike ja ettevõtete vastu, vaid usaldamatusest. Selline baasprintsiip on see, et kedagi ei usaldata, ja kuna keegi võiks suli teha, siis me hakkame kõiki läbi valgustama, kõiki läbi puistama sisuliselt. Ma pakuksin teile võimaluse näidata oma usaldust Eesti ettevõtjate vastu ja öelda, et selline plaan on teile täiesti vastuvõetamatu.”
Jaak Valge: ” Härra minister! Teie majandusplaanis nähakse majanduskasvu olulise meetodina väliskapitali sissevoolu, aga väliskapitalist on kasu ikkagi ainult siis, kui ta suundub teadusmahukatele ja kõrge lisandväärtusega valdkondadesse. Vastasel korral juhtub niimoodi, et väliskapital tuleb Eestisse hoopis odava tööjõu tõttu ja hakkab siiatulnuna veel rohkem odavat tööjõudu nõudma – nagu praegu on, muide. Teisalt, kui te seate eesmärgiks majanduse kahekordistamise, kas see on ikka adekvaatne eesmärk? Vaadake, majandust saate kahekordistada niimoodi, et toote umbes 300 000 uut odavtööjõuna töötajat sisse, eks ole. Kas te ikka saate aru, et Eesti ettevõtluse eesmärk on Eesti inimeste heaolu suurendamine ja seega peaks olema eesmärk olema Eesti inimeste sissetuleku kahekordistamine, mitte majanduse mahu?”
Henn Põlluaas: “Hea minister, te ütlesite, et Eesti ettevõtted vajavad tarku ja spetsialiseeritud oskustega spetsialiste, võõrtöötajaid, mis on täiesti tõsi, aga tegelikkus on absoluutselt risti vastupidine: me näeme, et see tohutu võõrtööliste mass on tegelikult madalalt kvalifitseeritud ja teevad lihttööd ja kisuvad kogu meie majandust lõpptulemusel ja seda arengut ja innovatsiooni alla. Minu küsimus on see. Me vajame hädasti digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi ja nii edasi, et me suudaksime maailma konkurentsis vähegi sammu kaasa pidada. Mida teie ja teie valitsus on sellel alal ära teinud ja millised kavatsused on tulevikus? /…/ Digiturvalisus ja korralikud andmebaasid on muidugi head asjad, aga te ei vastanud mu küsimusele. Teie koalitsioonipartnerid on sisserändekvoodile teinud 20 erandit. Põhimõtteliselt meil puuduvad igasugused piirangud ja ettevõtjad kasutavad seda ära just nimelt odava ja kvalifitseerimata tööjõu sissetoomiseks, mis pärsib otseselt meie ettevõtete tehnoloogilist arengut, digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi. Kõik ülejäänud maailma maad toetavad oma majandust, panustavad sellesse, et just seda valdkonda, tehnilist, tehnoloogilist arengut hoogustada. Ma küsin uuesti, mida meie valitsus on teinud, et meie ettevõtlust selles valdkonnas toetada ja kas kavatsetakse üldse midagi teha, et see konkurentsivõime säiliks või kasvaks.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid